Ameerika Ühendriikide Humanistide Seltsi presidendina juhib Wayne Pacelle kampaaniat keskkonna kaitsmiseks loomakasvatuse kahjulike mõjude eest. Intervjuus Environment 360-le räägib ta sellest, mida me sööme, kuidas kasvatame põllumajandusloomi ja kuidas see kõik meid ümbritsevat maailma mõjutab.
Looduskaitseorganisatsioonid on pandade, jääkarude ja pelikanide teemat juba pikka aega käsitlenud, kuid põllumajandusloomade saatus teeb mõnedele rühmadele muret tänaseni. Humanismi selts on üks suurimaid organisatsioone, mis selles suunas edukalt tegutseb. Wayne Paceli eestvedamisel tegi ühiskond lobitööd farmi halvima äärmuse, tiinekangide kasutamise sigade vabaduse piiramiseks.
Keskkond 360:
Wayne Passel: Meie missiooni võib kirjeldada kui "Loomade kaitseks, julmuse vastu". Oleme loomade õiguste eest võitlemise organisatsioon number üks. Meie tegevus hõlmab kõiki aspekte – olgu selleks siis põllumajandus või metsloomad, loomkatsed ja lemmikloomade julmus.
e360:
Passel: Loomakasvatus on ülemaailmse tähtsusega. Me ei saa Ameerika Ühendriikides humaanselt kasvatada üheksat miljardit looma aastas. Toidame tohutul hulgal maisi ja sojauba, et varustada oma kariloomadele valku. Meil on tohutul hulgal maad söödakultuuride kasvatamiseks ja sellega kaasnevad probleemid – pestitsiidid ja herbitsiidid, pinnase pinnase erosioon. On ka teisi probleeme, nagu karjatamine ja rannikualade hävitamine, kiskjate massiline tõrje, et muuta põllud veistele ja lammastele ohutuks. Loomakasvatus põhjustab 18% kasvuhoonegaaside, sealhulgas selliste kahjulike gaaside nagu metaan emissiooni. See teeb meile muret mitte vähem kui ebainimlik loomapidamine farmides.
e360:
Passel: Võitlus loomade julmuse vastu on muutunud universaalseks väärtuseks. Ja kui see väärtus loeb, siis on ka põllumajandusloomadel õigused. Viimase 50 aasta jooksul oleme aga näinud loomakasvatuses radikaalset muutust. Kunagi käisid loomad karjamaal vabalt ringi, siis koliti suurte akendega hooneid ja nüüd tahetakse nad enda kehast veidi suurematesse kastidesse kinni panna, et nad täielikult liikumatuks jääksid. Kui me räägime loomade kaitsest, siis peame andma neile võimaluse vabalt liikuda. Veensime selles USA suuremaid jaemüüjaid ja nad tulid välja uue ostustrateegiaga. Las ostjad maksavad liha eest rohkem, aga loomad kasvatatakse inimlikes tingimustes.
e360:
Passel: Jah, meil on mõned investeeringud ja osa vahenditest investeerime humaanse majanduse arendamisse. Ettevõtted võivad loomade julmusega seotud probleemide lahendamisel mängida suurt rolli. Suureks uuenduseks on loomadega samaväärsete taimsete valkude loomine, mis ei tekita keskkonnakulusid. Sellises tootes kasutatakse taime otse ja see ei läbi loomasööda etappi. See on oluline samm nii inimeste tervise kui ka meie planeedi ressursside vastutustundliku majandamise jaoks.
e360:
Passel: Meie organisatsiooni number üks on loomakasvatus. Kuid ka inimese ja loomamaailma vaheline suhtlus ei jää kõrvale. Trofeede nimel tapetakse miljardeid loomi, käib metsloomadega kauplemine, püünisjahi, tee-ehituse tagajärjed. Liikide kadu on ülimalt oluline ülemaailmne probleem ja me võitleme mitmel rindel – olgu selleks elevandiluu, ninasarviku sarve või kilpkonnakaubandus, püüame kaitsta ka põlisloodusalasid.
e360:
Passel: Lapsena oli mul loomadega sügav ja intiimne side. Vanemaks saades hakkasin mõistma teatud inimtegevuse tagajärgi loomade suhtes. Sain aru, et me kasutame oma suurt jõudu vääralt ja tekitame kahju, ehitades linnufarme, tappes hülgeid või vaalu toidu ja muude toodete saamiseks. Ma ei tahtnud olla välisvaatleja ja otsustasin siin maailmas midagi muuta.