Kui väljas sajab vihma, tunned end kohutavalt ja kui päike paistab, siis jääb kohe mulje, et tuju muutub paremuse poole? Pole ka ime – üha rohkem inimesi märkab meteoropaatia sümptomeid ehk ilmastikutingimuste mõju inimorganismile. Probleem on siin meie psüühikas, kuid te saate selle seisundi minimeerida ja nautida päeva olenemata ilmast!
Inimese elu ja heaolu mõjutavad paljud tegurid – nii sisemised kui välised ehk ilmastikuolud. Meteoropaatiast on räägitud juba iidsetest aegadest, kuid (teaduslike aruannete kohaselt) kurdab selle vaevuse üle praegu palju rohkem inimesi kui kunagi varem.
Kõige haavatavamad seda tüüpi vaevuste suhtes on eakad, lapsed, aga ka madala vererõhuga, madala vererõhuga või pikaajalise stressi all kannatavad inimesed. Teine tegur on hormonaalsed muutused, millega puutuvad kokku eelkõige naised – peamiselt puberteedieas ja menopausi ajal, aga ka väljaspool neid perioode, sest nende hormonaalne tasakaal on pidevalt allutatud tsüklilistele kõikumistele.
Veelgi huvitavam on see, et linnades elavatel inimestel on ilmastikutundlikkuse eelis. Arvatakse, et selle põhjuseks on asjaolu, et maal elavad inimesed on loodusläheduse tõttu karastunud, mistõttu on neil suhteliselt väiksem tõenäosus selle haiguse all kannatada. Meteoropaatiat, nagu ka rasvumist või südamehaigust, nimetatakse tsivilisatsioonihaiguseks.
Millised muutused toimuvad organismis sõltuvalt ilmast?
Meie organismi kaitsesüsteem ehk vastupanuvõime haigustele ja välisteguritele on kindlasti nõrgem kui varem. Üha enam veedame suurema osa ajast siseruumides, muudame oma keha konditsioneeri ja küttega laisaks, mistõttu vähenevad tema kohanemisvõimed. Meteoropaatia ilmnemisele aitavad kaasa ka vähene liikumine (nt auto või bussiga sõitmine tööle jalgsi asemel) ja vale toitumine.
Kuigi igaühel võivad teatud ilmastikutingimuste suhtes olla erinevad, individuaalsed tunded, avalduvad need enamasti järgmiselt:
- Külma frondi ehk äikese, tuule ja pilvede ilmnemisel tunneme muutlikku meeleolu, peavalu, õhupuudust.
- Sooja frondi ehk suhteliselt sooja ilmaga, rõhutõusudega, vihmasadudega võib meteoroloogil tekkida keskendumisprobleemid, uimasus ja energiapuudus,
- Rõhu tõustes (kõrgrõhk, kuiv õhk, pakane) on meil sagedamini peavalud, oleme vastuvõtlikumad stressile ja vererõhk tõuseb, mistõttu on tänapäeval kergem infarkti saada,
- Madalrõhu korral (rõhulangus, pilvisus, niiske õhk, vähe valgust) valutavad sagedamini liigesed ja pea, ilmnevad uimasus ja halb tuju.
Kui näete meteoropaatia sümptomeid ja see takistab teie normaalset toimimist, võtke kindlasti ühendust oma esmatasandi arstiga, kes viib läbi vajalikud testid. Mõnikord võib ülitundlikkus ilmamuutuste suhtes olla signaaliks, et kehas on midagi valesti. Lisaks on soovitatav järgida tervislikke eluviise ja karastada end võimalikult palju looduses viibides, mis stimuleerib keha kaitsemehhanisme.