Looduse termiline tasakaal on häiritud
Nüüd on kliima soojenenud keskmiselt 1 kraadi võrra, tundub, et see on tühine näitaja, kuid lokaalselt ulatuvad temperatuurikõikumised kümnete kraadideni, mis toob kaasa kataklüsmid. Loodus on süsteem, mis püüab säilitada temperatuuri, loomade rände, merehoovuste ja õhuvoolude tasakaalu, kuid inimtegevuse mõjul tasakaal kaob. Kujutage ette sellist näidet: inimene, ilma termomeetrit vaatamata, riietus väga soojalt, mille tulemusena higistas ta pärast kahekümneminutilist kõndimist ja tõmbas jope luku lahti, võttis salli seljast. Planeet Maa higistab ka siis, kui inimene naftat, sütt ja gaasi põletades seda üles kütab. Kuid ta ei saa riideid seljast võtta, nii et aurustumine langeb enneolematute sademete kujul. Ilmekaid näiteid ei pea kaugelt otsima, meenutage septembri lõpu üleujutust ja maavärinat Indoneesias ning oktoobrikuu hoovihmasid Kubanis, Krasnodaris, Tuapses ja Sotšis.
Üldiselt ammutab inimene tööstusajastul tohutul hulgal naftat, gaasi ja kivisütt, neid põletades, eraldab tohutul hulgal kasvuhoonegaase ja soojust. Kui inimesed jätkavad samade tehnoloogiate kasutamist, siis temperatuur tõuseb, mis lõpuks toob kaasa radikaalse kliimamuutuse. Sellised, et inimene nimetaks neid katastroofilisteks.
Kliimaprobleemi lahendamine
Probleemi lahendus, kuna see pole üllatav, taandub jällegi tavainimeste tahtele – vaid tema aktiivne positsioon võib võimud sellele mõtlema panna. Lisaks saab probleemi lahendamisele suure panuse anda inimene ise, kes on prügi utiliseerimisest teadlik. Ainuüksi orgaaniliste ja plastijäätmete liigiti kogumine aitab vähendada inimeste jalajälge läbi ringlussevõtu ja toorainete ringlussevõtu.
Kliimamuutusi on võimalik ära hoida olemasoleva tööstuse täieliku peatamisega, kuid selle peale ei lähe keegi, seega jääb üle vaid kohaneda tugevate vihmade, põudade, üleujutuste, enneolematu kuumuse ja ebatavalise külmaga. Paralleelselt kohanemisega on vaja välja töötada CO2 neeldumistehnoloogiad, moderniseerida kogu tööstust heitkoguste vähendamiseks. Kahjuks on sellised tehnoloogiad lapsekingades – alles viimase viiekümne aasta jooksul hakati kliimaprobleemidele mõtlema. Kuid isegi praegu ei tegele teadlased kliimat piisavalt uurides, sest see ei ole eluliselt vajalik. Kuigi kliimamuutused toovad kaasa probleeme, pole see enamikku inimesi veel puudutanud, kliima igapäevaselt ei häiri, erinevalt rahalistest või perekondlikest muredest.
Kliimaprobleemide lahendamine on väga kulukas ja ükski riik ei kiirusta sellisest rahast osa saama. Poliitikute jaoks on selle kulutamine CO2 heitkoguste vähendamisele nagu eelarve tuulde viskamine. Tõenäoliselt tõuseb aastaks 2030 planeedi keskmine temperatuur kurikuulsa kahe või enama kraadi võrra ja meil on vaja õppida elama uues kliimas ning järeltulijad näevad maailmast hoopis teistsugust pilti, nad on üllatunud, vaadates saja aasta taguseid fotosid, tundmata tavalisi kohti. Näiteks mõnes kõrbes ei ole lund nii haruldane ja kohtades, mis kunagi olid kuulsad lumerohkete talvede poolest, on korralikku lund vaid paar nädalat ning ülejäänud talv on märg ja vihmane.
ÜRO Pariisi kokkulepe
2016. aastal loodud ÜRO kliimamuutuste konventsiooni Pariisi kokkulepe on mõeldud kliimamuutuste reguleerimiseks ja sellele on alla kirjutanud 192 riiki. See kutsub üles vältima planeedi keskmise temperatuuri tõusu üle 1,5 kraadi. Aga selle sisu võimaldab igal riigil ise otsustada, mida kliimamuutuste vastu võitlemiseks ette võtta, ei ole ette nähtud sunnimeetmeid ega noomitusi leppe mittetäitmise eest, küsimus pole isegi koordineeritud töös. Selle tulemusena on sellel ametlik, isegi valikuline välimus. Sellise lepingu sisuga kannatavad soojenemise all enim arengumaad ning saareriikidel on eriti raske. Arenenud riigid taluvad kliimamuutusi suurte rahaliste kuludega, kuid jäävad ellu. Kuid arengumaades võib majandus kokku kukkuda ja nad muutuvad sõltuvaks maailma suurriikidest. Saareriikide jaoks ähvardab kahekraadise soojenemisega vee tõus suurte rahaliste kuludega, mis on vajalikud üleujutatud alade taastamiseks ja nüüd on teadlaste hinnangul juba kraadi võrra tõusnud.
Näiteks Bangladeshis ähvardaks 10 miljonit inimest oma kodud üle ujutada, kui kliima soojeneks kahe kraadi võrra aastaks 2030. Maailmas on juba praegu soojenemise tõttu sunnitud elukohta vahetama 18 miljonit inimest sest nende kodud hävisid.
Ainult ühistöö suudab kliima soojenemist ohjeldada, kuid suure tõenäosusega ei õnnestu seda killustatuse tõttu korraldada. Näiteks USA ja mitmed teised riigid keelduvad kulutamast raha kliimasoojenemise ohjeldamiseks. Arengumaadel pole raha, et arendada ökotehnoloogiaid CO2 emissiooni vähendamiseks. Olukorra muudavad keeruliseks poliitilised intriigid, spekuleerimine ja inimeste hirmutamine meedias laastavate materjalidega, et saada raha kliimamuutuste mõjude eest kaitsvate süsteemide ehitamiseks.
Milline on Venemaa uues kliimas
67% Venemaa territooriumist on hõivatud igikeltsaga, see sulab soojenemisest, mis tähendab, et ümber tuleb ehitada erinevad hooned, teed, torustikud. Osadel aladel muutuvad talved soojemaks ja suved pikemaks, mis tekitab metsatulekahjude ja üleujutuste probleemi. Moskva elanikud võisid märgata, kuidas iga suvi muutub pikemaks ja soojemaks ning nüüd on käes november ja ebatavaliselt soojad päevad. Eriolukordade ministeerium on igal suvel võitlenud tulekahjudega, sealhulgas pealinna lähimates piirkondades, ja üleujutustega lõunapoolsetel aladel. Näiteks võib meenutada 2013. aasta üleujutusi Amuuri jõel, mida viimase 100 aasta jooksul pole olnud, või Moskva ümbruse tulekahjusid 2010. aastal, kui kogu pealinn oli suitsus. Ja need on vaid kaks markantset näidet ja neid on veel palju.
Venemaa kannatab kliimamuutuste tõttu, riik peab kulutama korraliku summa raha katastroofide tagajärgede likvideerimiseks.
Järelsõna
Soojenemine on inimeste tarbijate suhtumise tagajärg planeedi, millel me elame. Kliimamuutused ja ebatavaliselt tugevad ilmastikunähtused võivad sundida inimkonda oma vaateid ümber mõtlema. Planeet ütleb inimesele, et on aeg lõpetada looduse kuningas olemine ja saada taas tema vaimusünnituseks.