OSTA PABERRAAMATUID
Paber või ekraan? Minu valik on selge: paber. Päris raamatuid käes hoides oleme lugemisse täielikult sukeldunud. 2017. aastal tegin katse. Panin paberväljaanded kõrvale ja lugesin terve kuu telefonist. Tavaliselt loen 4 nädalaga läbi 5-6 raamatut, aga siis sain valmis ainult 3. Miks? Sest elektroonikaseadmed on täis päästikuid, mis meid kavalalt konksu otsa saavad. Mind segasid pidevalt teatised, meilid, sissetulevad kõned ja sotsiaalmeedia. Minu tähelepanu hajus, ma ei suutnud keskenduda tekstile. Tuli see uuesti läbi lugeda, meenutada, kus pooleli jäi, mõtete ja assotsiatsioonide ahel taastada.
Telefoniekraanilt lugemine on nagu hinge kinni hoides sukeldumine. Minu lugemiskopsudes oli õhku piisavalt 7-10 minutiks. Ma tõusin pidevalt pinnale, jätmata madalat vett. Paberraamatuid lugedes käime sukeldumas. Uurige aeglaselt ookeani sügavusi ja asuge asja juurde. Kui olete tõsine lugeja, minge paberiga pensionile. Keskenduge ja sukelduge raamatusse.
LUGEGE PLIIATSIGA
Kirjanik ja kirjanduskriitik George Steiner ütles kord: "Intellektuaal on inimene, kes hoiab lugemise ajal pliiatsit." Võtke näiteks Voltaire. Tema isiklikus raamatukogus oli säilinud nii palju ääremärkmeid, et 1979. aastal avaldati need mitmes köites pealkirja all Voltaire’i lugejate märkide korpus.
Pliiatsiga töötades saame kolmekordse kasu. Märkame ruudud ja saadame ajule signaali: "See on oluline!". Allajoonimisel loeme teksti uuesti läbi, mis tähendab, et mäletame seda paremini. Kui jätate kommentaarid veeristele, muutub teabe neeldumine aktiivseks refleksiooniks. Astume autoriga dialoogi: küsime, nõustume, lükkame ümber. Sõelu tekstist kulda, kogu tarkusepärleid ja räägi raamatuga.
PAINUTAGE NURGAD JA TEHKE JÄRJEhoidjaid
Koolis kutsus ema mind barbariks ning kirjandusõpetaja kiitis ja tõi mind eeskujuks. "Nii tuleb lugeda!" – ütles Olga Vladimirovna tunnustavalt, näidates kogu klassile oma “Meie aja kangelast”. Vana, lagunenud väike raamat koduraamatukogust oli üles-alla kaetud, kõik lokkis nurgad ja värvilised järjehoidjad. Sinine – Petšorin, punane – naisepildid, roheline – looduse kirjeldused. Kollaste markeritega märkisin ära leheküljed, kust tahtsin tsitaate välja kirjutada.
Kuulujutud räägivad, et keskaegses Londonis peksti raamatunurkade painutamise austajaid piitsaga ja pandi 7 aastaks vangi. Ka ülikoolis ei seisnud meie raamatukoguhoidja tseremoonial: ta keeldus kindlalt vastu võtmast “rikutud” raamatuid ja saatis patustanud tudengeid uute pärast. Austage raamatukogu kogu, kuid olge oma raamatutega julge. Joondage alla, tehke veeristele märkmeid ja kasutage järjehoidjaid. Nende abiga saate hõlpsalt leida olulisi kohti ja värskendada oma lugemist.
TEE KOKKUVÕTE
Me kirjutasime koolis esseesid. Keskkoolis – visandatud loengud. Täiskasvanuna me millegipärast loodame, et meil on supervõime esimest korda kõike meelde jätta. Paraku!
Pöördume teaduse poole. Inimese mälu on lühiajaline, operatiivne ja pikaajaline. Lühiajaline mälu tajub teavet pealiskaudselt ja säilitab selle vähem kui minuti. Operatiivne salvestab andmeid meeles kuni 10 tundi. Kõige usaldusväärsem mälu on pikaajaline. Selles settivad teadmised aastateks ja eriti olulised – kogu eluks.
Abstracts võimaldab teil edastada teavet lühiajalisest säilitamisest pikaajalisele säilitamisele. Lugedes skannime teksti ja keskendume peamisele. Ümber kirjutades ja hääldades mäletame visuaalselt ja kuuldavalt. Tehke märkmeid ja ärge olge laisk käsitsi kirjutama. Teadlased väidavad, et kirjutamine hõlmab rohkem ajupiirkondi kui arvutiga tippimine.
TELLIMISE HINNATUD
Mu sõber Sveta on kõndiv tsitaatide raamat. Ta teab peast kümneid Bunini luuletusi, mäletab terveid katkendeid Homerose Iliasest ning põimib osavalt vestlusse Steve Jobsi, Bill Gatesi ja Bruce Lee ütlusi. "Kuidas tal õnnestub kõiki neid tsitaate oma peas hoida?" - te küsite. Lihtsalt! Veel koolis käies hakkas Sveta talle meeldivaid aforisme välja kirjutama. Nüüd on tema kogus üle 200 tsitaatide märkmiku. Iga loetud raamatu jaoks märkmik. “Tänu tsitaatidele jääb sisu kiiresti meelde. No muidugi on alati tore vestluses mõni vaimukas ütlus vilksatada. Suurepärane nõuanne – võtke seda!
JOONISTA INTELLIKTSI KAART
Olete kindlasti kuulnud mõttekaartidest. Neid nimetatakse ka mõttekaartideks, mõttekaartideks või mõttekaartideks. Geniaalne idee kuulub Tony Buzanile, kes kirjeldas seda tehnikat esmakordselt 1974. aastal raamatus “Töö peaga”. Mõttekaardid sobivad neile, kes on märkmete tegemisest väsinud. Kas teile meeldib teabe meeldejätmisel olla loominguline? Siis lase käia!
Võtke pliiats ja paberileht. Keskenduge raamatu põhiideele. Joonistage sellelt erinevate suundadega assotsiatsioonidele nooled. Igast neist tõmmake uued nooled uute ühenduste juurde. Saate raamatu visuaalse ülesehituse. Teabest saab viis ja peamised mõtted jäävad kergesti meelde.
ARUTA RAAMATUID
Saidi learningstreaming.com autor Dennis Callahan avaldab materjale, mis inspireerivad inimesi õppima. Ta järgib motot: "Vaata ringi, õppige midagi uut ja rääkige sellest maailmale." Dennise üllas eesmärk on kasu mitte ainult ümbritsevatele, vaid ka talle endale. Teistega jagades värskendame õpitut.
Kas soovite testida, kui hästi te raamatut mäletate? Pole midagi lihtsamat! Rääkige sellest oma sõpradele. Korraldage tõeline arutelu, vaielge, vahetage mõtteid. Pärast sellist ajurünnakut ei saa te lihtsalt loetut unustada!
LOE JA TEGUTSE
Paar kuud tagasi lugesin Vanessa van Edwardsi raamatut The Science of Communication. Ühes peatükis soovitab ta teiste inimestega ühise keele leidmiseks sagedamini öelda “mina ka”. Harjutasin terve nädala.
Kas teile meeldib ka Sõrmuste isand? Ma armastan seda, olen seda sada korda vaadanud!
– Kas sulle meeldib jooksmine? Mina ka!
— Vau, kas sa oled Indias käinud? Käisime ka kolm aastat tagasi!
Märkasin, et iga kord oli minu ja vestluskaaslase vahel soe kogukonnatunne. Sellest ajast peale otsin igas vestluses seda, mis meid ühendab. See lihtne nipp viis mu suhtlemisoskused järgmisele tasemele.
Nii saab teooriast praktika. Ärge proovige lugeda palju ja kiiresti. Valige paar head raamatut, uurige neid ja rakendage uusi teadmisi julgelt elus! On võimatu unustada, mida me iga päev kasutame.
Nutikas lugemine on aktiivne lugemine. Ärge säästke paberraamatute pealt, hoidke käepärast pliiatsit ja tsitaadiraamatut, tehke märkmeid, joonistage mõttekaarte. Mis kõige tähtsam, lugege kindla kavatsusega meeles pidada. Elagu raamatud!