Evgenia Peterson on oma pika elu jooksul mitu korda oma elu radikaalselt muutnud – ilmalikust daamist matajiks ehk “emaks”, vaimseks mentoriks. Ta reisis pool maailma ja tema tuttavate seas oli Hollywoodi staare, India filosoofe ja nõukogude parteijuhte. Ta oskas 12 keelt ja pidas oma kodumaaks kolme riiki – Venemaad, kus ta sündis, Indiat, kus ta uuesti sündis ja kus ta hing paljastas, ja Argentinat – Mataji Indra Devi “sõbralikku” riiki.
Evgenia Peterson, keda kogu maailm tunneb Indra Devi nime all, sai "jooga esimeseks leediks" - inimeseks, kes avas joogapraktikad mitte ainult Euroopale ja Ameerikale, vaid ka NSV Liidule.
Evgenia Peterson sündis 1899. aastal Riias. Tema isa on Riia panga direktor, sünnilt rootslane, ema aga operetinäitleja, avalikkuse lemmik ja ilmalike salongide staar. Petersonide hea sõber oli suur šansonier Aleksander Vertinsky, kes märkas juba siis Jevgenia “omadust”, pühendades talle luuletuse “Kapriisidega tüdruk”:
"Kommetega tüdruk, kapriisidega tüdruk,
Tüdruk ei ole "kuidagi" ja mitte nagu kõik teised ... "
Esimese maailmasõja ajal kolis Evgenia perekond Riiast Peterburi, kus neiu lõpetas kiitusega gümnaasiumi ja astus lava-unistusi hellitades Komissarževski teatristuudiosse, kes märkas kiiresti andekat õpilast.
XNUMX sajandi algus oli muutuste aeg mitte ainult poliitilisel areenil, vaid ka globaalsete muutuste periood inimteadvuses. Tekivad spiritistide salongid, moes on esoteeriline kirjandus, noored loevad Blavatsky teoseid.
Noor Evgenia Peterson polnud erand. Millegipärast sattus tema kätte raamat Neliteist õppetundi joogafilosoofiast ja teaduslikust okultismist, mille ta luges ühe hingetõmbega. Ühe entusiastliku neiu peas sündinud otsus oli selge ja täpne – Indiasse tuleb minna. Sõda, revolutsioon ja väljarändamine Saksamaale lükkasid ta plaanid aga pikaks ajaks kõrvale.
Saksamaal särab Eugenia Djagilevi teatri trupis ja ühel päeval 1926. aastal Tallinnas ringreisil näeb ta linnas ringi jalutades väikest raamatupoodi nimega Theosophical Literature. Seal saab ta teada, et peagi toimub Hollandis Anna Besanti Teosoofia Seltsi konvent, mille üheks külaliseks on Jiddu Krishnamurti, kuulus India oraator ja filosoof.
Üle 4000 inimese kogunes kokkutulekule Hollandis asuvas Omaani linnas. Tingimusteks olid Spartan – laagriplats, taimetoit. Alguses tajus Eugenia seda kõike naljaka seiklusena, kuid õhtu, mil Krishnamurti laulis sanskriti keeles pühasid hümne, sai tema elus pöördepunktiks.
Pärast nädalat laagris naasis Peterson Saksamaale kindla otsusega oma elu muuta. Ta seadis oma kihlatu, pankur Bolmile tingimuse, et kihluskingiks peaks olema reis Indiasse. Ta nõustub, arvates, et see on vaid noore naise hetkeline kapriis ja Evgenia lahkub sealt kolmeks kuuks. Olles reisinud Indias lõunast põhja, keeldub ta Saksamaale naastes Bolmist ja tagastab talle sõrmuse.
Jättes kõik selja taha ja müües maha oma muljetavaldava karusnaha- ja ehtekollektsiooni, lahkub ta oma uuele vaimsele kodumaale.
Seal suhtleb ta Mahatma Gandhiga, poeet Rabindranath Tagore'iga ja Jawaharlal Nehruga oli tal aastaid tugev sõprus, peaaegu armus.
Evgenia soovib Indiat võimalikult hästi tundma õppida, käib templitantsutundides kuulsaimatelt tantsijatelt ja õpib Bombays joogat. Siiski ei saa ta unustada ka oma näitlejameisterlikkust – kuulus režissöör Bhagwati Mishra kutsub ta rolli filmi “Araabia rüütel”, mille jaoks ta valib eelkõige varjunimeks Indra Devi – “taevajumalanna”.
Ta mängis veel mitmes Bollywoodi filmis ja võtab siis – endalegi ootamatult – vastu abieluettepaneku Tšehhi diplomaadilt Jan Strakatilt. Nii muudab Evgenia Peterson taas oma elu radikaalselt, saades ilmalikuks daamiks.
Juba diplomaadi abikaasana peab ta salongi, mis muutub koloniaalühiskonna tippude seas kiiresti populaarseks. Lõputud vastuvõtud, vastuvõtud, õhtused õhtud kurnavad Madame Strakatit ja ta mõtleb: kas see on elu Indias, millest noor gümnaasiumilõpetaja Ženja unistas? Saabub depressiooniperiood, millest ta näeb üht väljapääsu – jooga.
Bombay joogainstituudis õppima asudes kohtub Indra Devi seal Mysore'i maharadžaga, kes tutvustab talle Guru Krishnamacharya – Ashtanga jooga, mis on tänapäeval üks populaarsemaid suundi, asutaja.
Guru jüngrid olid vaid sõdalaste kasti noored mehed, kelle jaoks ta töötas välja range päevarežiimi: "surnud" toitude tagasilükkamine, varajane tõus ja lõpp, tõhustatud praktika, askeetlik elustiil.
Pikka aega ei tahtnud guru naist ja veelgi enam välismaalast oma kooli lubada, kuid diplomaadi kangekaelne naine saavutas oma eesmärgi – temast sai tema õpilane, kuid Krishnamacharya ei kavatsenud teda anda. mööndusi. Algul oli Indra talumatult raske, seda enam, et õpetaja suhtus temasse skeptiliselt ega toetanud. Aga kui tema abikaasa viiakse Shanghaisse diplomaatilisele tööle, saab Indra Devi gurult õnnistuse iseseisva praktika läbiviimiseks.
Shanghais avab ta juba "mataji" auastmes oma esimese kooli, kasutades Chiang Kai-sheki naise Song Meilingi, kirgliku joogasõbra tuge.
Pärast Teise maailmasõja lõppu sõidab Indra Devi Himaalajasse, kus lihvib oma oskusi ja kirjutab oma esimese raamatu "Jooga", mis ilmub 1948. aastal.
Pärast abikaasa ootamatut surma muudab mataji taas tema elu – müüb oma vara maha ja kolib Californiasse. Seal leiab ta oma tegevuseks soodsa pinnase – avab kooli, kus käivad sellised "Hollywoodi kuldajastu" staarid nagu Greta Garbo, Yul Brynner, Gloria Swenson. Indra Devit toetas eriti kosmeetikaimpeeriumi juht Elizabeth Arden.
Devi meetod oli maksimaalselt kohandatud Euroopa keha jaoks ja see põhineb XNUMX sajandil eKr elanud targa Patanjali klassikalisel joogal.
Mataji populariseeris joogat ka tavainimeste seas., olles välja töötanud asanate komplekti, mida saab hõlpsasti kodus teha, et leevendada stressi pärast rasket tööpäeva.
Indra Devi abiellus teist korda 1953. aastal – kuulsa arsti ja humanisti Siegfried Knaueriga, kellest sai paljudeks aastateks tema parem käsi.
1960. aastatel kirjutas lääne ajakirjandus palju Indra Devist kui julgest joogist, kes avas jooga suletud kommunistliku riigi jaoks. Ta külastab NSV Liitu, kohtub kõrgete parteiametnikega. Esimene visiit ajaloolisele kodumaale toob aga vaid pettumuse – jooga jääb NSV Liidu jaoks salapäraseks idareligiooniks, helge tulevikuga riigile vastuvõetamatuks.
90ndatel, pärast abikaasa surma, lahkudes Mehhiko rahvusvahelisest joogaõpetajate koolituskeskusest, sõidab ta loengute ja seminaridega Argentinasse ning armub Buenos Airesesse. Nii leiab mataji kolmanda kodumaa, “sõbraliku riigi”, nagu ta ise seda nimetab – Argentina. Sellele järgneb ringreis Ladina-Ameerika riikides, millest igaühes viib üks väga eakas naine kahte joogatundi ning laeb kõiki oma ammendamatu optimismi ja positiivse energiaga.
1990. aasta mais külastab Indra Devi teist korda NSV Liitu.kus jooga on lõpuks kaotanud oma ebaseadusliku staatuse. See visiit oli väga produktiivne: populaarse "perestroika" saate "Enne ja pärast südaööd" saatejuht Vladimir Molchanov kutsub teda eetrisse. Indra Devil õnnestub külastada oma esimest kodumaad – ta külastab Riiat. Mataji tuleb Venemaale loengutega veel kaks korda – 1992. aastal olümpiakomitee kutsel ja 1994. aastal Argentina suursaadiku toel Venemaal.
Indra Devi säilitas oma elu lõpuni selge mõistuse, suurepärase mälu ja hämmastava soorituse, tema sihtasutus aitas kaasa joogapraktika levikule ja populariseerimisele üle maailma. Tema sajandal sünnipäeval osales umbes 3000 inimest, kellest igaüks oli matajile tänulik muudatuste eest, mille jooga tema ellu tõi.
2002. aastal halvenes aga eaka naise tervis järsult. Ta suri 103-aastaselt Argentinas.
Teksti koostas Lilia Ostapenko.