Nende selgituste taga, mida me ise anname, on mõnikord muud põhjused ja motiivid, mida on raske kindlaks teha. Kaks psühhoanalüütikut, mees ja naine, peavad dialoogi naiste üksindusest.
Nad kaitsevad oma õigust iseseisvusele või kurdavad, et ei kohtu kellegagi. Mis tegelikult üksikuid naisi ajendab? Mis on pika üksinduse ütlemata põhjused? Deklaratsioonide ja sügavate motiivide vahel võib olla suur distants ja isegi konflikt. Kuivõrd on “üksiklased” oma valikus vabad? Psühhoanalüütikud jagavad oma mõtteid naiste psühholoogia paradokside kohta.
Carolyn Eliacheff: Meie väited ei vasta sageli meie tegelikele soovidele, sest paljud soovid on teadvustamata. Ja vastupidi sellele, mida paljud naised ägedalt kaitsevad, tunnistavad need, kellega ma räägin, et nad tahaksid koos partneriga elada ja lapsi saada. Kaasaegsed naised, nagu ka mehed, muide, räägivad paaridest ja loodavad, et kunagi ilmub keegi, kellega nad ühise keele leiavad.
Alain Waltier: Ma nõustun! Inimesed korraldavad parema puudumisel üksildase elu. Kui naine mehe juurest lahkub, teeb ta seda, sest ta ei näe muud lahendust. Kuid ta ei oota, kuidas ta üksi elama hakkab. Ta otsustab lahkuda ja tulemuseks on üksindus.
KE: Kuid mõned naised, kes tulevad minu juurde sooviga leida kaaslast, leiavad teraapia käigus, et nad sobivad rohkem üksi elama. Tänapäeval on naisel lihtsam üksi olla, sest ta naudib täielikku kontrolli olukorra üle. Mida suurem on naise iseseisvus, seda suurem on kontroll ja seda raskem on tal partneriga suhet luua, sest selleks on vaja jõudu vabastada. Peate õppima midagi kaotama, isegi teadmata, mida saate vastutasuks. Ja tänapäeva naiste jaoks on rõõmu allikaks kontroll, mitte kellegagi koos elamiseks vajalikud vastastikused järeleandmised. Neil oli eelmiste sajandite üle nii vähe kontrolli!
JA SEES: Kindlasti. Kuid tegelikult mõjutab neid individualismi toetamine ühiskonnas ja autonoomia kuulutamine põhiväärtusena. Üksildased inimesed on tohutu majanduslik jõud. Nad registreeruvad spordiklubidesse, ostavad raamatuid, sõidavad purjetama, käivad kinos. Seetõttu on ühiskond vallaliste tootmisest huvitatud. Kuid üksindus kannab endas alateadlikku, kuid selget jälge liiga tugevast sidemest isa ja ema perekonnaga. Ja see teadvustamata side ei jäta meile mõnikord vabadust kedagi tundma õppida või tema lähedale jääda. Partneriga koos elamise õppimiseks tuleb minna millegi uue poole ehk pingutama ja perest lahku lööma.
KE: Jah, tasub mõelda, kuidas mõjutab ema suhtumine tütresse edaspidi viimase käitumist. Kui ema astub oma tütrega suhtesse, mida ma nimetan platooniliseks intsestiks, st suhtesse, mis välistab kolmanda isiku (ja isast saab esimene välistatud kolmas), siis on tütrel hiljem raske kedagi tutvustada. tema elu – mees või laps. Sellised emad ei anna tütrele edasi ei võimalust pere luua ega emaduse võimet.
30 aastat tagasi tulid kliendid terapeudi juurde, sest nad ei leidnud kedagi. Täna tulevad nad suhet päästma
JA SEES: Mäletan patsienti, kellele ema ütles lapsena: "Sa oled oma isa tõeline tütar!" Nagu ta psühhoanalüüsi käigus taipas, oli see etteheide, sest tema sünd sundis ema jääma koos armastamata mehega. Ta mõistis ka rolli, mida ema sõnad tema üksinduses mängisid. Kõik ta sõbrad leidsid endale partnerid ja ta jäi üksi. Teisalt imestavad naised pigem, mis seiklus see on — tänapäevased suhted. Kui naine lahkub, on partneritel erinev tulevik. Siin tulebki mängu sotsioloogia: ühiskond on meeste suhtes tolerantsem ja mehed loovad palju kiiremini uusi suhteid.
KE: Oma rolli mängib ka teadvusetus. Märkasin, et kui suhe kestis pikki aastaid ja siis naine sureb, alustab mees järgmise poole aasta jooksul uut suhet. Sugulased on nördinud: nad ei mõista, et nii avaldab ta austust varasemale suhtele, mis oli piisavalt meeldiv, et tal tekkis kiiresti soov uusi suhteid alustada. Mees on truu perekonna ideele, naine aga mehele, kellega ta koos elas.
JA SEES: Naised ootavad endiselt ilusat printsi, samas kui meeste jaoks on naine läbi aegade olnud vahetusvahend. Tema ja tema jaoks mängivad füüsiline ja vaimne roll erinevat rolli. Mees otsib omamoodi ideaalset naist väliste märkide järgi, kuna meeste külgetõmmet stimuleerib peamiselt välimus. Kas see ei tähenda, et meeste jaoks on naised üldiselt vahetatavad?
KE: 30 aastat tagasi tulid kliendid terapeudi juurde, sest nad ei leidnud kedagi, kellega koos elada. Täna tulevad nad suhet päästma. Paarid tekivad silmapilguga ja seetõttu on loogiline, et märkimisväärne osa neist laguneb kiiresti. Tegelik küsimus on selles, kuidas suhet pikendada. Nooruses lahkub tüdruk vanematest, hakkab üksi elama, õppima ja soovi korral armukesi otsima. Seejärel loob ta suhteid, sünnitab lapse või kaks, võib-olla lahutab ja on paar aastat vallaline. Seejärel abiellub ta uuesti ja loob uue pere. Temast võib siis saada lesk ja siis elab ta taas üksi. Selline on nüüd naise elu. Vallalisi naisi pole olemas. Eriti üksikud mehed. Elada terve elu üksi, ilma ühegi suhtekatseta, on midagi erakordset. Ja ajalehepealkirjad “30-aastased kaunitarid, noored, targad ja vallalised” viitavad neile, kes pole veel peret loonud, aga kavatsevad seda teha, küll hiljem kui emad ja vanaemad.
JA SEES: Tänapäeval on ka naisi, kes kurdavad, et mehi enam pole. Tegelikult ootavad nad partnerilt alati seda, mida ta ei saa anda. Nad ootavad armastust! Ja ma pole kindel, et see on see, mida me peres leiame. Nii palju aastaid harjutades ei tea ma ikka veel, mis on armastus, sest me ütleme «armasta talisporti», «armasta neid saapaid» ja «armasta inimest» ühtmoodi! Perekond tähendab sidemeid. Ja nendes ühendustes pole vähem agressiivsust kui õrnust. Iga pere läbib külma sõja seisukorda ja peab vaherahu sõlmimiseks palju pingutama. On vaja vältida projektsioone, see tähendab omistada partnerile tundeid, mida te ise alateadlikult kogete. Sest see pole kaugeltki tunnete projitseerimisest päris objektide viskamiseni. Koos elamine nõuab õppimist sublimeerima nii hellust kui ka agressiivsust. Kui oleme oma tunnetest teadlikud ja suudame tunnistada, et partner ajab meid närvi, ei muuda me seda lahutuse põhjuseks. Naised, kellel on tormilised suhted ja nende selja taga valus lahutus, läbivad juba ette kannatused, mida on võimalik taaselustada, ja ütlevad: "Ei kunagi enam."
Olenemata sellest, kas elame kellegagi koos või üksi, on vaja osata üksi olla. See on see, mida mõned naised ei talu
KE: Projektsioonidest on võimalik keelduda vaid siis, kui suudame oma suhetes teatud määral üksi jääda. Olenemata sellest, kas elame kellegagi koos või üksi, on vaja osata üksi olla. See on see, mida mõned naised ei talu; nende jaoks tähendab perekond täielikku ühtsust. “Kellegiga koos elades pole end üksi tunda,” ütlevad nad ja valivad täieliku üksinduse. Tihti jääb neile ka mulje, et pere loomisega kaotavad nad palju rohkem kui mehed. Alateadlikult kannab iga naine kõigi naiste, eriti oma ema minevikku ning samas elab ta oma elu siin ja praegu. Tegelikult on nii meeste kui naiste jaoks oluline, et nad saaksid endalt küsida, mida sa tahad. Need on otsused, mida peame pidevalt tegema: kas saada laps või mitte? Kas jääda vallaliseks või elada kellegagi koos? Kas jääda oma partneri juurde või jätta ta maha?
JA SEES: Võib-olla elame ajal, kus lahkuminekut on lihtsam ette kujutada kui suhte loomist. Perekonna loomiseks on vaja elada üksi ja samal ajal koos. Ühiskond paneb mõtlema, et inimkonnale omane igavene puudus võib kaduda, et võime leida täielikku rahuldust. Kuidas siis leppida mõttega, et kogu elu on üles ehitatud üksi ja samas võib sinusugusega kohtumine olla pingutust väärt, sest see on soodne asjaolu, et õppida koos elama teise inimesega, kellel on oma eripärad? Suhete loomine ja enda ülesehitamine on üks ja seesama: kellegagi lähisuhtes luuakse ja lihvitakse midagi meie sees.
KE: Eeldusel, et leiame väärilise partneri! Naised, kelle jaoks perekond tähendaks köidikuid, on saanud uusi võimalusi ja kasutavad neid ära. Sageli on need andekad naised, kes saavad endale lubada täielikult pühenduda sotsiaalse edu saavutamisele. Need annavad tooni ja lubavad teistel, kes on vähem andekad, rikkumisse tormata, isegi kui nad sealt selliseid eeliseid ei leia. Aga kas me otsustame lõpuks elada üksi või kellegagi koos? Ma arvan, et tänapäeva meeste ja naiste tõeline küsimus on välja mõelda, mida nad saavad olukorras, kus nad on, enda heaks teha.