Sisu
Suvine jäätis on paljudele meist parimal tasemel täiuslikult maitsekas lollus. Suvevaheajal sööme neid meelsamini kui koos muu hea-paremaga ja kui temperatuuririba punaseks läheb, maitseb jäätis kõige paremini.
Pulga peal, torbikus, kulbikute kaupa müüdav, puuvilja ja vahukoorega topsis, masinast keeratud itaalia, vanilje, koor, šokolaad või maasikas – igaühel meist on oma lemmik jäätisevorm ja -maitse, mida me meeldib süüa üle kõige.
Eelmise sajandi 90ndatel oli kõige äratuntavam meloodia, mis eelseisvat jäätoitlustust kuulutas, Family Frosti tehtud kollasest bussist kostev signaal. Kui soojaks läks, jagati selle margi jäätist suuremate linnade naabruskondadesse, tekitades tuhandete laste naeratuse, sealhulgas ka minu oma 😊 Family Frost auto valjuhääldist kostev tunnusmeloodia tuletas lastele meelde õnne saabumist .
Jäätise söömine parandab tuju ja teeb rõõmsaks
Igaüks meist mäletab filmist rohkem kui üht stseeni, mil peategelane murede ja probleemidega silmitsi seistes ulatas külmkapist ämbri jäätist, et oma kurbust vaigistada. Tõenäoliselt oli sel juhul rekordiomanik Bridget Jones ja reedetuna lohutas ta end “ainult” 3-liitrise ämbriga jäätisega.
Võib-olla kasutasime seda tava liiga intuitiivselt oma südame lohutamiseks. Kõik on õige – jäätis teeb meele rõõmsaks ja tõstab tuju! Londoni psühhiaatriainstituudi neuroloogid skaneerisid jäätist söövate inimeste ajusid ja avastasid, et külmutatud magustoidu tarbimisel stimuleerib aju naudingukeskusi, mis leevendavad valu ja parandavad meeleolu.
Jäätise põhikoostisosa on piim, mis on rikas trüptofaaniga – aminohappega, mis on vajalik õnnehormooniks kutsutava serotoniini tootmiseks. Lisaks muudab rasva ja suhkru kombinatsioon jäätise tarbimise lõõgastavaks ja lõõgastavaks. Kui jäätis on valmistatud looduslikest koostisosadest, võib see olla ka mineraalide – näiteks kaltsiumi ja kaaliumi või vitamiinide – A, B6, B12, D, C ja E allikas (kui jäätis on lisaks piimatoodetele kreem sisaldab ka värskeid puuvilju).
Jäätise dieet, mis on salenemist
Ebatavaline, kuid suveks väga ahvatlev idee on proovida dieeti, mis koosneb igapäevasest jäätise tarbimisest. Selle loojad lubavad kaalu langetada pärast 4-nädalast seda härmatist dieeti. Kõlab intrigeerivalt, eks? Selle dieedi üksikasjalikud reeglid on aga vähem optimistlikud, sest selle edu aluseks on peamiselt 1500 kcal päevase energiapiiri järgimine.
Jäätist tuleks tarbida üks kord päevas, kuid see ei tohi sisaldada suhkrut ega rasva – ja ühe portsjoni sisaldus ei tohi ületada 250 kcal. Selgub, et jäätisemagustoite osta ei saa ning vastuvõetavad on vaid need, mis on kodus jogurtist ja puuviljadest ise tehtud. Olgu, see variant võib olla tervislikum, kuid jätab meilt piiramatu juurdepääsu erinevate jäätisetootjate ja -tootjate pakutavatele jäätise hõrgutistele, mis on meie käeulatuses, sundides meid käised üles käärima ja külmutatud magustoite ise valmistama.
Küll aga on müüt, et jäätis aeglustab, kuna on külm ja organism peab selle soojendamiseks kulutama rohkem energiat, kui selle tarbimisega ette nähtud. Jah, teie kehal kulub veidi energiat, et jäätise seedimise ajal temperatuuri tõsta, kuid see on kindlasti vähem kaloreid kui väike kulbitäis jäätist.
Maailma parim jäätis
Raamatu “Gelato, jäätised ja sorbetid” autor Linda Tubby tõestab oma töös, miks peetakse Itaalia jäätist maailma parimaks. Tubby selgitab, et sõna "gelato" itaalia keeles pärineb tegusõnast "gelare", mis tähendab külmuma.
Itaalia gelato erineb traditsioonilisest jäätisest, kuna seda serveeritakse soojemal temperatuuril, 10 kraadi kõrgemal kui muud jäätised. Tänu sellele ei külmu meie maitsemeeled keelel ja tunneme maitseid intensiivsemalt. Lisaks toodetakse gelatot iga päev väikeste partiidena, mis säilitab värsked, intensiivsed maitsed ja selged aroomid. Samuti saavutavad nad täiuslikkuse tänu looduslikele koostisosadele, erinevalt tööstuslikust jäätisest, mis on pakitud säilitusainetest.
Gelato erineb tavalisest jäätisest ka põhiainete (piim, koor ja munakollased) vahekorra poolest. Gelato sisaldab rohkem piima ning vähem koort ja munakollasi, tänu millele on neis vähem rasva (ca 6-7%) kui traditsioonilises jäätises. Lisaks sisaldavad need vähem suhkrut ja on seetõttu ka vähem kaloreid, nii et joont kartmata saab neid rohkem süüa 😉
Gelato endine nimi – “mantecato” – tähendab itaalia keeles kloppimist. Itaalia gelato klopitakse aeglasemalt kui muud kaubanduslikult toodetud jäätised, mis tähendab, et selles on vähem õhku. Gelato on seetõttu raskem, tihedam ja kreemisem kui teised intensiivselt aereeritud jäätised.
Toscana südames asuvas San Gimignano linnas asub Gelateria Dondoli, mis on juba mitu aastat võitnud auhindu ja loorbereid võistlustel üle maailma. Gelatomeistri Sergio Dondoli müüdavat jäätist peetakse maailma maitsvaimaks. 2014. aastal selles linnas viibides sain teada nende käsitööoskusest, 4 kulbikesest koosneva jäätise söömisest kahel katsel 😊 Nende eripära pole mitte ainult koostis, vaid ka müügil olevad originaalsed maitsed, näiteks: Champello – roosa greibi jää kreem vahuveiniga või Crema di santa fina – kreemjas safrani ja seedermänniseemnetega.
“Jää” tunti juba 4 tuhat aastat eKr
Mõnede allikate kohaselt nautisid Mesopotaamia elanikud tol ajal härmatist magustoitu. Selles töötasid jooksjad, kes sõitsid sadu kilomeetreid, et hankida lund ja jääd jahutusjookide ja roogade juurde, mida serveeritakse religioossetel tseremooniatel. Piiblist võime leida ka lõike kuningas Saalomonist, kes armastas lõikusajal juua jahutatud jooke.
Kuidas oli siis võimalik ilma sügavkülma juurdepääsuta? Selleks kaevati sügavad süvendid, kuhu hoiti lund ja jääd, mis seejärel kaeti põhu või rohuga. Sellised jääaugud avastati arheoloogilistel väljakaevamistel Hiinas (7. sajand eKr) ning Vana-Roomas ja Kreekas (3. sajand eKr). Just seal nautis Aleksander Suur oma külmutatud jooke, millele oli lisatud mett või veini. Vanad roomlased sõid lund "jääna", millele oli lisatud puuvilju, puuviljamahla või mett.
Jäätise kohta liigub palju legende ja anekdoote. Puhkus, puhkus ja suvi on selle magustoidu suurenenud tarbimise tõttu ideaalne aeg selle magustoiduga lähemalt tutvuda. Allpool on mõned jäised faktid, millest te võib-olla pole kunagi kuulnud.
Siin on 10 olulist jäätise fakti, mida peaksite teadma:
1. Ühte lusikatäit jäätist limpsitakse umbes 50 korda
2. Kõige populaarsem maitse on vanilje, millele järgnevad šokolaad, maasikas ja küpsis
3. Šokolaadikate on lemmik lisand jäätisele
4. Jäätisemüüjate tulusaim päev on pühapäev
5. Hinnanguliselt sööb iga itaallane aastas umbes 10 kg jäätist
6. USA on maailma suurim jäätisetootja ja juulit tähistatakse seal riikliku jäätisekuuna
7. Kõige veidramad jäätise maitsed on: hot dogi jäätis, jäätis oliiviõli, küüslaugu või sinihallitusjuustu jäätisega, Šoti haggise jäätis (vaata, mis see on 😉), krabijäätis, pitsamaitseline ja … isegi Viagraga
8. Esimene jäätisekohvik asutati Pariisis 1686. aastal – Cafe Procope ja eksisteerib tänaseni
9. Jäätisekoonuse patenteeris itaallane Italo Marchioni 1903. aastal ja see on tänaseni üks populaarsemaid jäätise serveerimisvorme, mis järgib lisaks zero waste trendi.
10. Londoni teadlased on aju reaktsiooni jäätisetarbimisele uurides tõestanud, et me reageerime sellele sarnaselt lähedase inimesega kohtumisele.
Summeerimine
Suvi ja jäätis on ideaalne duo. Pole vahet, kas järgid dieeti või saad külma naudingu hetki endale lubada, olenemata kaloritest. Jäätist on nii palju vorme ja vorme, et igaüks leiab oma lemmiku. Mõnele meeldivad sorbettid, teistele meeldivad müügiautomaadid või Itaalia gelato. Igast poest leiab ka rikkaliku pakkumise ning kui keegi soovib midagi erilist, minge jäätisemanufaktuuri ja proovige omanäolisi maitseid.
Mõned inimesed astuvad sammu kaugemale ja valmistavad oma lemmikkoostisainetest kodust jäätist. Selle artikli kirjutamise ajal tegin jäätisepausi – tegin ise Vitamixi blenderis – külmutatud mustad sõstrad hapupiimaga, kreeka naturaalne jogurt ja stevia tilkhaaval segades. Need tulid maitsvad ja tervislikud. Milline jäätis sulle kõige rohkem maitseb?