Mida järjekindlamalt me õnne otsime, seda väiksem on tõenäosus seda leida. Selle järelduse tegi oma uurimistöö põhjal Ameerika õnneekspert Raj Raghunathan. Ja siin on see, mida ta vastutasuks pakub.
Paljud uuringud näitavad, et õnne võti on olla oma eesmärkides selge. Lapsepõlvest peale on meile õpetatud, et peaksime seadma endale kõrged nõuded ning leidma rahulolu edukast karjäärist, saavutustest ja võitudest. Tegelikult takistab see tulemustega tegelemine sul õnnelikuks saamast, ütleb Raj Raghunathan, raamatu "If You're So Smart, Why Are You Happy" autor.
Esimest korda mõtles ta sellele kohtumisel endiste klassikaaslastega. Ta märkas, et mida ilmsemad on mõnede õnnestumised – karjääri edenemine, kõrged sissetulekud, suured majad, põnevad reisid –, seda rahulolematumad ja segadusesemad nad tundusid.
Need tähelepanekud ajendasid Raghunathanit läbi viima uuringuid, et mõista õnne psühholoogiat ja testida oma hüpoteesi: soov juhtida, olla oluline, vajalik ja ihaldatud ainult segab psühholoogilist heaolu. Selle tulemusena tuletas ta välja viis kõige olulisemat õnne komponenti.
1. Ära aja taga õnne
Tuleviku õnne otsides unustame sageli oleviku õigeks prioriteediks seada. Kuigi paljud meist tunnistavad, et see on tähtsam kui karjäär või raha, ohverdame praktikas selle sageli muudele asjadele. Hoidke mõistlikku tasakaalu. Pole vaja muretseda selle pärast, kui õnnelik te olete – tehke seda, mis aitab teil end õnnelikuna tunda siin ja praegu.
Kust alustada. Mõelge sellele, mis annab teile õnnetunde – lähedaste kallistused, vaba aja veetmine, öine uni või midagi muud. Tehke nendest hetkedest nimekiri. Veenduge, et need oleksid teie elus alati olemas.
2. Võtke vastutus
Ärge kunagi süüdistage teisi selles, et nad pole õnnelikud. Lõppude lõpuks sõltub see tõesti teist. Me kõik oleme võimelised oma mõtteid ja tundeid kontrollima, olenemata sellest, kuidas välised asjaolud arenevad. See kontrollitunne teeb meid vabamaks ja õnnelikumaks.
Kust alustada. Tervislik eluviis aitab saavutada enesekontrolli. Hakake enda eest hoolitsema: suurendage veidi füüsilist aktiivsust, sööge päevas vähemalt üks puuvili rohkem. Valige treeningliigid, mis teie jaoks kõige paremini sobivad ja aitavad teil end paremini tunda, ning lisage need oma igapäevasesse rutiini.
3. Väldi võrdlusi
Kui teie jaoks on õnn seotud kellegi teise üleoleku tundega, olete määratud aeg-ajalt pettumusi kogema. Isegi kui sul õnnestub praegu konkurente edestada, ületab keegi sind varem või hiljem. Äärmuslikel juhtudel hakkab vanus sind alt vedama.
Võrdlemine teistega võib tunduda hea viis enda motiveerimiseks: “Ma olen oma klassis/seltskonnas/maailma parim!” Kuid see latt nihkub ja te ei saa kunagi olla igavene võitja.
Kust alustada. Kui mõõdad end teiste järgi, siis tahes-tahtmata lähed oma puudustes tsüklitena. Nii et olge enda vastu lahke – mida vähem võrdlete, seda õnnelikum olete.
4. Minge vooluga kaasa
Enamik meist on vähemalt aeg-ajalt kogenud voolu, mis on inspireeriv kogemus, kui jääme millegisse nii kinni, et kaotame ajataju. Me ei mõtle oma sotsiaalsele rollile, me ei hinda, kui hästi või halvasti tuleme toime tööga, millesse oleme süvenenud.
Kust alustada. Milleks sa võimeline oled? Mis on see, mis sind tõeliselt paelub, inspireerib? Jooksmine, kokkamine, päeviku pidamine, maalimine? Tehke nendest tegevustest nimekiri ja pühendage neile regulaarselt aega.
5. Usalda võõraid
Õnnelikkuse indeks on kõrgem neis riikides või kogukondades, kus kaaskodanikud suhtuvad üksteisesse usaldusega. Kui kahtled, kas müüja loeb vahetusraha õigesti, või kardad, et kaasreisija rongis sinult midagi varastab, kaotad meelerahu.
Loomulik on usaldada perekonda ja sõpru. Võõraste usaldamine on hoopis teine teema. See näitab, kui palju me elu kui sellist usaldame.
Kust alustada. Õppige olema avatum. Praktikana proovige iga päev vähemalt ühe võõra inimesega rääkida — tänaval, poes ... Keskenduge suhtlemise positiivsetele hetkedele, mitte hirmudele, et võite oodata võõrastelt probleeme.