“Kas mulle meeldib elada?”: 10 tsitaati psühholoog Alfried Lengleti loengust

2017. aastal pidas Alfried Lenglet Moskvas loengu „Mis teeb meie elu väärtuslikuks? Väärtuste, tunnete ja suhete tähtsus eluarmastuse kasvatamisel. Siin on mõned kõige huvitavamad väljavõtted sellest.

1. Me kujundame oma elu

See ülesanne on igaühe ees. Meile on elu usaldatud, me vastutame selle eest. Küsime endalt pidevalt küsimust: mida ma oma eluga peale hakkan? Kas lähen loengusse, veedan õhtu teleka ees, kohtun sõpradega?

Paljuski oleneb meist endist, kas meie elu läheb hästi või mitte. Elu õnnestub ainult siis, kui me seda armastame. Vajame positiivset suhet eluga või kaotame selle.

2. Mida miljon muudaks?

Elu, mida me elame, ei saa kunagi olema täiuslik. Me kujutame alati ette midagi paremat. Aga kas see tõesti läheb paremaks, kui meil on miljon dollarit? Võime nii arvata.

Aga mida see muudaks? Jah, ma võiksin rohkem reisida, aga sees ei muutuks midagi. Võiksin endale ilusamaid riideid osta, aga kas suhted vanematega paraneksid? Ja me vajame neid suhteid, need kujundavad meid, mõjutavad meid.

Me võime osta voodi, aga mitte magada. Me saame osta seksi, aga mitte armastust. Ja kõike, mis on elus tõeliselt oluline, ei saa osta.

3. Kuidas tunnetada igapäeva väärtust

Kas elu võib olla hea ka kõige tavalisemal päeval? See on tundlikkuse, tähelepanelikkuse küsimus.

Käisin täna hommikul sooja duši all. Kas pole imeline duši all käia, sooja vee voolu tunda? Hommikusöögiks jõin kohvi. Terve päeva jooksul ei pidanud ma nälga kannatama. Ma kõnnin, hingan, olen terve.

Paljud elemendid annavad mu elule väärtuse. Kuid reeglina saame sellest aru alles pärast nende kaotamist. Mu sõber on Keenias elanud kuus kuud. Ta ütleb, et just seal õppis ta sooja duši väärtust.

Kuid meie võimuses on pöörata tähelepanu kõigele väärtuslikule, mis muudab meie elu paremaks, sellega hoolikamalt ümber käia. Peatu ja ütle endale: nüüd lähen duši alla. Ja duši all käies pöörake tähelepanu oma tunnetele.

4. Kui mul on lihtsam elule "jah" öelda

Väärtused on need, mis tugevdavad minu põhisuhet eluga, aitavad sellele kaasa. Kui kogen midagi väärtusena, on mul lihtsam elule “jah” öelda.

Väärtused võivad olla nii väikesed asjad kui ka midagi suurejoonelist. Usklike jaoks on suurim väärtus Jumal.

Väärtused tugevdavad meid. Seetõttu peame otsima väärtust kõiges, mida teeme, ja kõiges, mis meid ümbritseb. Mis on selles, mis meie elu toidab?

5. Ohverdades rikume sümmeetriat

Paljud inimesed teevad midagi teiste heaks, keelduvad millestki, ohverdavad ennast: laste, sõbra, vanemate, partneri pärast.

Aga pelgalt partneri pärast ei tasu süüa teha, seksida — see peaks pakkuma naudingut ja kasu tooma ka sulle, vastasel juhul tekib väärtuse kaotus. See pole isekus, vaid väärtuste sümmeetria.

Vanemad ohverdavad oma elu laste nimel: nad loobuvad puhkusest, et ehitada maja, et lapsed saaksid reisida. Kuid hiljem heidavad nad lastele ette: "Me oleme teie heaks kõik teinud ja te olete nii tänamatud." Tegelikult öeldakse: "Makske arve. Ole tänulik ja tee minu heaks midagi.»

Tundes rõõmu, et saame millestki laste nimel loobuda, kogeme oma tegevuse väärtust. Aga kui sellist tunnet pole, tunneme end tühjana ja siis on vaja tänulikkust.

6. Väärtuslik on nagu magnet

Väärtused tõmbavad, kutsuvad meid. Ma tahan sinna minna, ma tahan seda raamatut lugeda, ma tahan seda kooki süüa, ma tahan näha oma sõpru.

Küsi endalt küsimus: mis mind hetkel köidab? Kuhu see mind nüüd viib? Kuhu see magnetjõud mind viib? Kui olen millestki või kellestki pikemat aega lahus olnud, tekib igatsus, hakkan tahtma kordamist.

Kui see on meie jaoks väärtus, käime meelsasti ikka ja jälle fitnessklubis, kohtume sõbraga, püsime suhtes. Kui suhe kellegagi on väärtuslik, siis tahame jätku, tulevikku, perspektiivi.

7. Tunded on kõige tähtsamad

Kui mul on tunded, tähendab see, et mind puudutab miski, mu elujõud on tänu kellelegi või millelegi liikuma hakanud.

Mind puudutab Tšaikovski või Mozarti muusika, minu lapse nägu, tema silmad. Midagi toimub meie vahel.

Milline oleks mu elu, kui seda poleks olemas? Kehv, külm, asjalik.

Sellepärast, kui oleme armunud, tunneme end elavana. Elu keeb, keeb meis.

8. Elu juhtub suhetes, muidu pole seda olemas.

Suhte loomiseks on vaja tahta lähedust, olla valmis teist tunnetama, tema poolt puudutatud saama.

Suhtesse astudes annan end teisele kättesaadavaks, loopides talle silla. Sellel sillal läheme üksteise juurde. Kui ma suhet loon, on mul juba eeldus väärtuse kohta, mida te esindate.

Kui ma olen teiste suhtes tähelepanematu, võin kaotada oma suhte põhiväärtuse nendega.

9. Ma võin saada endale võõraks

Oluline on tunda ennast terve päeva jooksul, esitada endale ikka ja jälle küsimus: kuidas ma end praegu tunnen? Kuidas ma end tunnen? Millised tunded tekivad teistega koos olles?

Suhted teistega saavad olla head vaid siis, kui suhetes iseendaga on kõik korras.

10. Kas mulle meeldib elada?

Ma elan, mis tähendab, et ma kasvan, küpsen, kogen kogemusi. Mul on tunded: ilusad, valusad. Mul on mõtted, olen päeval millegagi hõivatud, mul on vajadus oma elu eest hoolitseda.

Ma elasin mitu aastat. Kas mulle meeldib elada? Kas mu elus on midagi head? Või äkki on see raske, täis piina? Tõenäoliselt vähemalt aeg-ajalt on. Aga üldiselt on mul isiklikult hea meel, et elan. Ma tunnen, et elu puudutab mind, on mingi resonants, liikumine, mul on selle üle hea meel.

Minu elu pole täiuslik, kuid siiski hea. Kohv on maitsev, dušš on meeldiv ja ümberringi on inimesed, keda ma armastan ja kes mind armastavad.