Liha on Lähis-Ida religioosse ja sotsiaalse kultuuri oluline atribuut ning kas nad on valmis sellest loobuma, et lahendada majandus- ja keskkonnaprobleeme? PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) aktivist Amina Tari pälvis Jordaania meedia tähelepanu, kui ta tuli Ammani tänavatele, kandes salatist kleiti. Üleskutsega „Las taimetoitlus on osa sinust” püüdis ta äratada huvi loomsete saadusteta dieedi vastu.
Jordaania oli PETA maailmaturnee viimane peatus ja salat oli võib-olla kõige edukam katse panna araablased mõtlema taimetoitlusele. Araabia maades kutsuvad taimetoitluse argumendid harva esile vastuseid.
Paljud kohalikud haritlased ja isegi loomakaitseorganisatsioonide liikmed ütlevad, et see on ida mentaliteedi jaoks raske mõiste. Üks PETA aktivist, kes pole taimetoitlane, oli organisatsiooni tegevusest Egiptuses nördinud.
«Egiptus pole selliseks elustiiliks valmis. Loomadega seotud on teisigi aspekte, millele tuleks esmalt tähelepanu pöörata,” rääkis ta.
Ja kuigi PETA Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna peatüki direktor Jason Baker märkis, et liha dieedist eemaldamisega "teate loomade heaks rohkem", ei leidnud see idee palju toetust. Vestlustes Kairos aktivistidega sai selgeks, et taimetoitlus on lähituleviku jaoks "liiga võõras mõiste". Ja neil võib õigus olla.
Juba on silmapiiril ramadan ja seejärel Eid al-Adha, püha, mil miljonid moslemid üle maailma tapavad ohvrilambaid: oluline on mitte alahinnata liha tähtsust araabia kultuuris. Muide, iidsed egiptlased olid esimeste seas, kes hakkasid lehmadest lemmikloomi tegema.
Araabia maailmas on liha osas veel üks tugev stereotüüp – see on sotsiaalne staatus. Liha saavad siin iga päev lubada vaid rikkad inimesed ja vaesed püüdlevad sama poole.
Mõned ajakirjanikud ja teadlased, kes kaitsevad mittetaimetoitlaste seisukohta, väidavad, et inimesed on läbinud teatud evolutsioonitee ja hakanud liha sööma. Siin tekib aga teine küsimus: kas me pole jõudnud sellisele arengutasemele, et saaksime iseseisvalt valida eluviisi – näiteks sellise, mis ei riku keskkonda ega põhjusta miljoneid inimesi?
Küsimusele, kuidas me elame järgmistel aastakümnetel, tuleb vastata ajalugu ja evolutsiooni arvestamata. Ja uuringud näitavad, et üleminek taimsele dieedile on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise kliimamuutustega võitlemiseks.
ÜRO on teatanud, et loomakasvatus (olgu see siis tööstuslikus mastaabis või traditsiooniline põllumajandus) on üks kahest või kolmest peamisest keskkonnareostuse põhjustajast kõigil tasanditel – alates kohalikust kuni globaalseni. Ja just loomakasvatusega seotud probleemide lahendamine peaks saama põhiliseks võitluses maa ammendumise, õhusaaste ja veepuuduse ning kliimamuutustega.
Teisisõnu, isegi kui te pole veendunud taimetoitluse moraalses kasulikkuses, kuid hoolite meie planeedi tulevikust, on mõistlik loomade söömine lõpetada – keskkonna- ja majanduslikel põhjustel.
Sealsamas Egiptuses imporditakse tapmiseks sadu tuhandeid veiseid, samuti läätsi ja nisu ning muid Egiptuse traditsioonilise dieedi komponente. Kõik see maksab palju raha.
Kui Egiptus soodustaks taimetoitlust kui majanduspoliitikat, saaks miljonid abivajavad egiptlased, kes kaebavad lihahindade tõusu üle, toita. Nagu mäletame, kulub 1 kilogrammi müügiks liha tootmiseks 16 kilogramm sööta. See on raha ja tooted, mis võiksid lahendada nälgiva elanikkonna probleemi.
Egiptuse Põllumajandusministeeriumi ametnik Hossam Gamal ei osanud nimetada täpset summat, mida lihatootmise kärpimine võiks säästa, kuid ta hindas selle summaks "mitu miljardit dollarit".
Gamal jätkab: "Me saaksime parandada miljonite inimeste tervist ja elustiili, kui me ei peaks liha söömise soovi rahuldamiseks kulutama nii palju raha."
Ta viitab teistele asjatundjatele, näiteks neile, kes räägivad elamiseks sobiva maa hulga vähenemisest söödakultuuride istutamise tõttu. "Peaaegu 30% planeedi jäävabast alast kasutatakse praegu loomakasvatuseks," kirjutab Vidal.
Gamal ütleb, et egiptlased söövad üha rohkem liha ja vajadus loomakasvatusfarmide järele kasvab. Ta ütles, et üle 50% Lähis-Idas tarbitavatest lihatoodetest pärineb tehastest. Lihatarbimist vähendades saame tema sõnul muuta inimesed tervemaks, toita võimalikult palju inimesi ja parandada kohalikku majandust, kasutades põllumaad sihtotstarbeliselt: põllukultuuride – läätsede ja ubade – kasvatamiseks, mida praegu impordime.
Gamal ütleb, et ta on üks väheseid taimetoitlasi ministeeriumis ja see on sageli probleem. "Mind kritiseeritakse liha mittesöömise pärast," ütleb ta. "Aga kui inimesed, kes on minu ideele vastu, vaataksid maailma läbi majandusliku ja keskkonnaalase tegelikkuse, näeksid nad, et midagi on vaja välja mõelda."