On välja arvutatud, et kui kõik inimesed maa peal tarbiksid sama palju kui keskmine USA kodanik, siis oleks meie ülalpidamiseks vaja nelja sellist planeeti. Lugu läheb hullemaks isegi jõukamates riikides, kus hinnanguliselt peaks Maad toetama 5,4 sama planeeti, kui me kõik elaksime sama standardi järgi nagu Araabia Ühendemiraadid. Masendav ja samas tegutsema motiveeriv on asjaolu, et meil on ikkagi üks planeet.
Mis täpselt on konsumerism? See on omamoodi kahjulik sõltuvus, materiaalsete vajaduste hüpertroofia. Ühiskonnal on kasvav võimalus saavutada üleolek tarbimise kaudu. Tarbimisest ei saa lihtsalt osa, vaid elu eesmärk ja mõte. Kaasaegses maailmas on edev tarbimine jõudnud enneolematutesse kõrgustesse. Heitke pilk Instagrami: peaaegu iga postituse puhul pakutakse teile seda kampsuni, kuiva massaažiharja, aksessuaari ja nii edasi ja nii edasi. Nad ütlevad teile, et vajate seda, aga kas olete kindel, et vajate seda tõesti?
Niisiis, kuidas mõjutab kaasaegne tarbimine meie planeedi elukvaliteeti?
Tarbimispoliitika mõju ühiskonnale: ülemaailmne ebavõrdsus
Ressursitarbimise tohutu kasv rikkamates riikides on juba toonud kaasa tohutu lõhe rikaste ja vaeste inimeste vahel. Nagu öeldakse, "rikkad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks". 2005. aastal tarbis 59% maailma ressurssidest rikkaim 10% elanikkonnast. Ja kõige vaesemad 10% tarbisid ainult 0,5% maailma ressurssidest.
Selle põhjal saame vaadata kulutuste trende ja mõista, kuidas seda raha ja ressursse saaks paremini kasutada. Arvatakse, et ainult 6 miljardit USA dollarit suudab pakkuda põhiharidust inimestele üle kogu maailma. Veel 22 miljardit dollarit tagab igale planeedi inimesele juurdepääsu puhtale veele, esmasele tervishoiule ja piisavale toitumisele.
Kui nüüd vaadata mõnda kuluvaldkonda, siis näeme, et meie ühiskond on tõsises hädas. Eurooplased kulutavad igal aastal jäätisele 11 miljardit dollarit. Jah, kujutage ette jäätist! Sellest piisab peaaegu iga planeedi lapse kahekordseks kasvatamiseks.
Ainuüksi Euroopas kulutatakse sigarettidele umbes 50 miljardit dollarit ja kogu maailmas narkootikumidele umbes 400 miljardit dollarit. Kui suudaksime oma tarbimistaset vähendada kasvõi murdosani praegusest, saaksime vaeste ja puudustkannatavate inimeste elusid kogu maailmas dramaatiliselt muuta.
Konsumerismi mõju inimestele: ülekaalulisus ja vaimse arengu puudumine
Uuringud näitavad tugevat seost kaasaegse tarbimiskultuuri tõusu ja murettekitava ülekaalulisuse vahel, mida me kogu maailmas näeme. See pole aga üllatav, sest konsumerism tähendab just seda – kasutada nii palju kui võimalik, mitte nii palju kui vaja. See põhjustab ühiskonnas doominoefekti. Ülepakkumine põhjustab rasvumist, mis omakorda toob kaasa täiendavaid kultuurilisi ja sotsiaalseid probleeme.
Meditsiiniteenused suurenevad üha enam, kuna maailma rasvumise määr tõuseb. Näiteks Ameerika Ühendriikides on rasvunud inimeste ravikulud elaniku kohta umbes 2500 dollarit suuremad kui terve kehakaaluga inimeste puhul.
Lisaks kaalu- ja terviseprobleemidele lakkab inimene, kes on tüdinenud sellistest tarbekaupadest nagu toit, jook, asjad, vaimselt tegelikult arenemast. See sõna otseses mõttes seisab paigal, pidurdades mitte ainult oma, vaid kogu ühiskonna arengut.
Tarbimise mõju keskkonnale: saaste ja ressursside ammendumine
Lisaks ilmsetele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele hävitab tarbimine meie keskkonda. Kui nõudlus kaupade järele kasvab, suureneb vajadus neid kaupu toota. Selle tulemuseks on suurenenud saasteainete heitkogused, suurenenud maakasutus ja metsade hävitamine ning kiirenenud kliimamuutused.
Me kogeme oma veevarustusele laastavat mõju, kuna üha rohkem veehoidlaid tühjeneb või kasutatakse intensiivseks põlluharimiseks.
Jäätmete kõrvaldamine on muutumas probleemiks kogu maailmas ja meie ookeanid on aeglaselt, kuid kindlalt muutumas hiiglaslikuks jäätmete kõrvaldamise kaevanduseks. Ja hetkeks on ookeanide sügavusi uurinud vaid 2–5% ja teadlased naljatavad, et seda on isegi vähem kui Kuu kaugemal küljel. Hinnanguliselt on üle poole toodetud plastist ühekordselt kasutatav plast, mis tähendab, et pärast kasutamist satub see kas prügilasse või keskkonda. Ja nagu me teame, kulub plasti lagunemiseks üle 100 aasta. Teadlaste sõnul satub igal aastal ookeani kuni 12 miljonit tonni plasti, moodustades üle maailma hiiglaslikke ujuvaid prügimägesid.
Mida me saame teha?
Ilmselgelt peab igaüks meist tarbimist vähendama ja oma praegust elustiili muutma, vastasel juhul lakkab meie tuntud planeet olemast. Me tarbime praegu tohutult ressursse, mis põhjustab tohutut keskkonnahävitust ja sotsiaalseid probleeme kogu maailmas.
Hiljuti avaldas ÜRO raport, milles öeldakse, et inimkonnal on vaid 12 aastat aega, et võidelda kliimamuutustega, mis on põhjustatud inimreostusest.
Võib arvata, et üks inimene ei suuda päästa tervet planeeti. Kui aga iga inimene nii mõtleb, siis me mitte ainult ei tõuse maast lahti, vaid muudame olukorra veelgi teravamaks. Üks inimene saab muuta maailma, saades eeskujuks tuhandetele inimestele.
Tehke oma elus muudatusi juba täna, vähendades oma materiaalset vara. Meediaressursid võimaldavad süveneda jäätmete taaskasutamise infosse, mida juba kasutatakse isegi moekate ja moodsate rõivaste valmistamisel. Tõstke oma sõprade ja tuttavate teadlikkust sellest probleemist, et rohkem inimesi tegutseks.