Elame infoajastul. Tasub siseneda Internetti, sest uudised kogu maailmast langevad meile sõna otseses mõttes. Ja ennekõike pöörame tähelepanu tragöödiatele, surmale, kataklüsmidele. Ühel hetkel hakkab tunduma, et maailmas on kõik halvasti ja lahendust pole. Aga võib-olla on info filtreerimine meie võimuses? Kas valida usaldusväärsed allikad, kvaliteetsed väljaanded? Ärge jääge probleemidest kinni, vaid otsige lahendusi artiklitest, programmidest ja raamatutest?
Tundub, et uudis viib peagi närvivapustuseni? «Probleem pole uudistes endas, vaid selles, kuidas meedia seda esitleb – keskendudes inimeste tragöödiatele ja kannatustele, sest sellega on lihtsam raha teenida. Me tarbime teavet, mis kahjustab vaimset tervist ja võib vallandada ärevust ja depressiooni. Kuid meie võimuses on muuta oma "infodieeti", ütleb Briti psühholoog Jody Jackson, kes uurib uudiste mõju psüühikale. Siin on, kuidas me seda teha saame.
1. Hakka vastutustundlikuks teabetarbijaks
Paljud ettevõtted on olnud sunnitud vastutustundlike tarbijate survel oma tavasid muutma. Uudistemeedia ei erine neist midagi. Tulu teenimiseks vajavad nad publikut. Ja meie, teabe tarbijad, saame vastutustundlikult valida, mida vaatame. Selleks on meil oluline olla kursis.
Nelson Mandela ütles, et haridus on võimsaim relv, millega saame maailma muuta. Teades uudiste eeliseid ja kahjusid, võime saada vastutustundlikeks teabetarbijateks. Oma meediadieeti kaasame ainult need meediad, mis räägivad eelkõige mitte probleemidest, vaid nende lahendamisest. See toob kasu meie vaimsele heaolule.
2. Esikohale seada kvaliteetajakirjandus
Kvaliteetse ja tulutoova ajakirjanduse konflikt ei ole probleem mitte ainult meediale, vaid ka meile, vaatajatele ja lugejatele. Ühiskonda õpime tundma suuresti läbi uudistemeedia, võiks isegi öelda, et osaliselt kujundavad nad seda.
"Kui saame halba teavet, teeme halbu otsuseid. Ja me ei saa end vastutusest vabastada, selgitades, et meie teod ei mõjuta midagi. Mõjutamine – iga inimene on võimeline midagi muutma. Teeme koostööd selle nimel, et ajakirjandusel oleks kvaliteetsete uudiste trükkimine ja näitamine tulus,” kutsub Jody Jackson üles.
Meediatööstuse traditsioonilised liidrid kardavad muutusi ja eksperimenteerimist, sest see ohustab nende sissetulekuid ja läheb vastuollu nende endi nägemusega. Kuid neid saab veenda visuaalse demonstratsiooniga.
3. Minge "infomullist" kaugemale
Algselt ei olnud uudised meelelahutus, vaid selleks, et meid valgustada ja teavitada, aidates meil maailma kohta rohkem teada saada, väljaspool isiklikku kogemust. Kujutage ette, kui asutused ja koolid hakkavad tegutsema põhimõttel "kui anname õpilastele täpselt seda, mida nad tahavad, tulevad nad kindlasti meie juurde tagasi"?
Ei, me teame hästi, et koolid hoolivad pikast perspektiivist, mitte õpilaste soovide kohesest rahuldamisest, ja sama tuleks nõuda ka uudistest. Uudised ei tohiks olla meelelahutus ning meie, vaatajad ja lugejad, peaksime olema nõudlikumad.
4. Olge valmis sisu eest maksma
Meil ei ole vaba ja sõltumatut meediat, kui me ei maksa kvaliteetse sisu eest. Kui uudistemeedia peab elama reklaamitulust, on reklaamiandjate nõudmised alati vaatajate ja lugejate vajadustest kõrgemad. Kui tahame, et nad saaksid tõeliselt iseseisvaks, siis peame olema valmis neid toetama — tellima trüki- või veebiväljaandeid või osutama kvaliteetset ajakirjandust hindavatele toimetustele lihtsalt vabatahtlikku materiaalset abi.
5. Mine uudistest kaugemale
"Inimene, kes midagi ei loe, on paremini haritud kui see, kes ei loe midagi peale ajalehtede," ütles Thomas Jefferson. Temaga võib nõustuda. Me ei saa loota uudistemeediale kui ainsale teabeallikale. Tänapäeva maailmas on palju alternatiive, ütleb Jody Jackson.
Kunstiteosed aitavad meil emotsionaalselt areneda, õppida mõistma ja kaastunnet tundma. Mitteilukirjandus annab meile kindlaid teadmisi, mida toetavad teaduslikud uuringud, ja aitab meil maailma sügavamalt mõista. Dokumentaalfilmid võimaldavad teil konkreetset probleemi üksikasjalikult vaadelda.
Podcastid aitavad ka midagi uut õppida. Näiteks TED-i loengud annavad igaühele meist võimaluse kuulda oma aja silmapaistvamaid mõtlejaid. Kvaliteetne teave võimaldab meil teha teadlikke ja läbimõeldud otsuseid.
6. Vali lahendusi pakkuv uudismeedia
Ükskõik, kuidas me uudistesse suhtume, mõjutab see ikkagi meie ettekujutusi maailmast, iseendast ja teistest. Seetõttu on nii oluline teada, kuidas uudised meie vaimset tervist mõjutavad, ja teadlikult valida, mida vaadata ja lugeda. Lisades teabedieedi materjale mitte ainult probleemide, vaid ka nende lahenduste kohta, hakkame tasapisi inspireerima kellegi teise eeskuju.
Jälgides, kuidas teised suudavad ületada erinevaid takistusi (isiklikud, kohalikud, riiklikud või globaalsed), avame endale uusi võimalusi. See sisendab lootust ja optimismi, annab jõudu — omamoodi «emotsionaalset kütust», mis aitab avada meie potentsiaali.
Maailma paremaks muutmiseks ei tohi me probleeme ignoreerida, vaid saada õigeaegselt nende lahendamiseks vajalikku teavet. Tänapäeva maailmas on teabeallikate valik nii rikkalik, et me ei pea ootama, kuni meediatööstus lõpuks muutuma hakkab. Me ise saame palju muuta.
Säilitades teabe tasakaalustatud toitumise, mis hoiab meid kursis praeguste probleemide ja võimalike lahendustega, mõistame, et maailm on täis hämmastavaid inimesi, kes teevad hämmastavaid asju. See sõltub meist endist, kas me otsime neid, õpime neilt, saame inspiratsiooni nende eeskujust. Nende lood võivad meile näidata, kuidas saame paremaks muuta mitte ainult meediatööstust, vaid kogu maailma.