Zero Waste: lood inimestest, kes elavad jäätmeteta

Kujutage ette, et maailma kõigi rannikujoonte iga ruutmeeter on täis 15 toidukotitäit plastprügi – just nii palju satub seda maailma ookeanidesse vaid ühe aastaga. , tekib maailmas päevas vähemalt 3,5 miljonit tonni plasti ja muid tahkeid jäätmeid, mis on 10 korda rohkem kui 100 aastat tagasi. Ja USA on siin vaieldamatu liider, kes toodab 250 miljonit tonni jäätmeid aastas – umbes 2 kg prügi inimese kohta päevas.

Kuid samal ajal pühendab üha suurem hulk inimesi oma elu zero waste liikumisele. Mõned neist toodavad aastas nii vähe prügi, et kõik see mahuks tavalisse plekkpurki. Need inimesed elavad normaalset kaasaegset elustiili ning soov raiskamist vähendada säästab nende raha ja aega ning rikastab nende elu.

Katherine Kellogg on üks neist, kes on vähendanud oma kompostimata või ümbertöötlemata prügi hulka nii palju, et see sõna otseses mõttes ühte purki mahuks. Samal ajal toodab keskmine ameeriklane aastas umbes 680 kilogrammi prügi.

"Samuti säästame aastas umbes 5000 dollarit, ostes pakendatud asemel värsket, ostes hulgi ja valmistades ise tooteid, nagu puhastusvahendid ja deodorandid," ütleb Kellogg, kes elab koos abikaasaga Californias Vallejos väikeses kodus.

Kelloggil on ajaveeb, kus ta jagab jäätmevaba elustiili üksikasju ning praktilisi nõuandeid ja juhiseid neile, kes soovivad alustada jäätmevaba elustiiliga. Kolme aasta jooksul oli tal oma ajaveebis ja sisse 300 regulaarset lugejat.

"Ma arvan, et paljud inimesed on valmis oma jäätmeid vähendama, " ütleb Kellogg. Siiski ei taha ta, et inimesed jääksid kinni sellest, et üritavad kogu prügi ühte purki mahutada. "Zero waste liikumine seisneb jäätmete minimeerimises ja teadlike otsuste tegemise õppimises. Lihtsalt andke endast parim ja ostke vähem."

 

Aktiivne kogukond

Kolledžis hakkas Kellogg rinnavähi kartuses lugema isikliku hügieeni etikette ja otsima viise, kuidas piirata oma keha kokkupuudet potentsiaalselt toksiliste kemikaalidega. Ta leidis alternatiivseid vahendeid ja hakkas ise tooteid valmistama. Nagu tema ajaveebi lugejad, õppis ka Kellogg teistelt inimestelt, sealhulgas populaarse ajaveebi autorilt Lauren Singerilt. Singer alustas 2012. aastal keskkonnaüliõpilasena oma jäätmete vähendamist, mis on sellest ajast alates arenenud kõneleja, konsultandi ja müügimehe karjääriks. Tal on kaks poodi, mis muudavad elu lihtsamaks igaühe jaoks, kes soovib oma elus prügi hulka minimeerida.

Jäätmevaba elustiili ideede jagamiseks on aktiivne veebikogukond, kus inimesed jagavad ka oma muresid ja toetavad üksteist, kui sõbrad ja pere ei jaga zero waste elu soovi ja peavad seda imelikuks. "Igaüks tunneb hirmu tagasilükkamise ees, kui nad üritavad midagi teistmoodi tegema hakata," ütleb Kellogg. "Kuid köögilaua plekkide puhastamises paberrätiku asemel riidest rätikuga pole midagi drastilist."

Paljud lahendused jäätmetekke vähendamiseks olid levinud enne plastide ja ühekordselt kasutatavate materjalide ajastut. Mõelge riidest salvrätikutele ja taskurätikutele, äädika ja vee puhastamiseks, klaasist või terasest toidunõud, riidest toidukotid. Sellised vanakooli lahendused ei tekita jäätmeid ja on pikemas perspektiivis odavamad.

 

Mis on norm

Kellogg usub, et jäätmetekke vähendamise liikumise võti on seada kahtluse alla, mis on normaalne, ja mõelda väljaspool kasti. Ühe näitena ütleb ta, et ta armastab tortillasid, aga vihkab nende tegemist ja loomulikult ei taha ta toidupoest pakendatud tortillasid osta. Nii leidis ta lahenduse: ostke kohalikust Mehhiko restoranist värskeid tortillasid. Restoran täidab isegi hea meelega Kelloggi toidunõusid oma tortilladega, sest see säästab tema raha.

"Paljud neist jäätmetekke vähendamise lahendustest on väga lihtsad, " ütleb ta. "Ja iga samm jäätmete vähendamiseks on samm õiges suunas."

Rachel Felous Ohios Cincinnatist astus 2017. aasta jaanuaris drastilisi samme ja vähendas oma jäätmeid ühe kotini aastas. Felus oli üllatunud ja rõõmus selle mõju üle, mida see tema elule avaldas.

"Zero waste on suurepärane," ütleb ta. "Olen avastanud hämmastava kogukonna, leidnud uusi sõpru ja saanud uusi võimalusi."

Kuigi Felus on alati keskkonnast hoolinud, ei mõelnud ta enne kolimist hetkegi, kui palju jäätmeid ta tekitab. Siis taipas ta, kui palju kraami tema majja oli kogunenud, sealhulgas kümmekond poolkasutatud šampooni- ja palsamipudelit. Varsti pärast jäätmetekke vähendamise artikli lugemist otsustas ta asja tõsiselt võtta. Felus räägib ka oma võitlusest jäätmetega ning väljakutsetest ja edusammudest, mida ta oma teel saavutab.

75–80 protsenti kõigi olmejäätmete massist moodustavad orgaanilised jäätmed, mida saab kompostida ja lisada mulda. Felous elab kortermajas, nii et ta paneb oma orgaanilised jäätmed sügavkülma. Kord kuus toimetab ta kogunenud jäätmed vanematekoju, kust kohalik talunik need loomasöödaks või kompostimiseks kokku korjab. Kui orgaanilised jäätmed satuvad prügilasse, siis suure tõenäosusega neid ei kompostita, kuna seal olev õhk ei saa korralikult ringelda.

Felus, kes juhib oma veebidisaini ja fotograafia äri, soovitab järk-järgult omaks võtta zero-waste elustiili ja mitte üle pingutada. Elustiili muutus on teekond ja see ei juhtu üleöö. "Aga see on seda väärt. Ma ei tea, miks ma varem ei alustanud,” räägib Felus.

 

Tavaline perekond

Sean Williamson hakkas jäätmevaba elustiili elama kümme aastat tagasi. Kui tema naabrid Torontost väljaspool asuvas eeslinnas tassivad külmadel talveõhtutel kolm-neli kotti prügi äärekivile, siis Williamson hoiab soojas ja vaatab telerist hokit. Selle kümne aasta jooksul tassisid Williamson, tema naine ja tütar vaid kuus prügikotti. «Me elame täiesti tavalist elu. Likvideerisime sealt lihtsalt jäätmed,” räägib ta.

Williamson lisab, et vastupidiselt levinud arvamusele pole jäätmete vähendamine keeruline. "Ostame hulgi, et me ei läheks nii sageli poodi, mis säästab meie raha ja aega," ütleb ta.

Williamson on jätkusuutliku ettevõtluse konsultant, kelle eesmärk on lihtsalt olla vähem raiskav kõigis eluvaldkondades. "See on viis mõelda asjade tegemiseks paremate viiside leidmisele. Kui ma sellest aru sain, ei pidanud ma selle elustiili säilitamiseks palju pingutama,” räägib ta.

Williamsonile on abiks see, et tema naabruskonnas on hea plasti-, paberi- ja metalliringlussevõtu programm ning tema tagaaias on ruumi kahele väikesele kompostrile – suveks ja talveks –, mis toodavad tema aia jaoks palju viljakat maad. Ta sooritab oste hoolikalt, püüdes vältida kahjusid ja märgib, et ka asjade äraviskamine maksab: pakendamine tõstab toote omahinda ja siis maksame pakendi utiliseerimise eest oma maksudega.

Pakendita toidu ja muude toodete ostmiseks külastab ta kohalikku turgu. Ja kui valikut pole, jätab ta paki kassasse. Kauplused saavad sageli pakendeid taaskasutada või ringlusse võtta ning sealt lahkudes annavad tarbijad märku, et nad ei soovi, et nende avokaadod oleks kilepakendisse pakendatud.

Isegi pärast kümmet aastat raiskamata elamist kerkivad Williamsoni peas ikka veel uued ideed. Ta püüab raiskamist vähendada laiemas plaanis – näiteks ei osteta teist autot, mis seisab 95% päevast, ja aja säästmiseks raseerib duši all. Tema nõuanne: mõelge sellele, mida te oma igapäevaelus arutult kulutate. "Kui muudate seda, on teil õnnelikum ja mugavam elu," ütleb ta.

Viis jäätmeteta elamise põhimõtet ekspertidelt:

1. Keelduda. Keelduge ostmast asju, millel on palju pakendeid.

2. Lõika tagasi. Ära osta asju, mida sa ei vaja.

3. Taaskasutamine. Uuendage kulunud esemeid, ostke kasutatud või korduvkasutatavaid esemeid, näiteks terasest veepudeleid.

4. Kompost. Kuni 80% maailma prügi massist võivad olla orgaanilised jäätmed. Prügilates ei lagune orgaanilised jäätmed korralikult.

5. Taaskasutusse. Taaskasutus nõuab ka energiat ja ressursse, kuid see on parem kui prügi prügimäele saatmine või tee äärde loopimine.

Jäta vastus