Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

Andmete visualiseerimine on võimas tööriist keeruka teabe atraktiivseks edastamiseks. Meie aju töötleb ja salvestab teavet tõhusamalt, suurendades selle mõju visualiseerimisega. Kuid andmete vale visualiseerimine võib teha rohkem kahju kui kasu. Vale esitus võib andmete sisu vähendada või, mis veelgi hullem, seda täielikult moonutada.

Seetõttu sõltub hea visualiseerimine heast disainist. Ei piisa ainult õige diagrammitüübi valimisest. Peate teavet esitama lihtsalt arusaadaval ja hõlpsasti nähtaval viisil, mis võimaldab vaatajatel teha minimaalselt lisapingutusi. Muidugi pole kõik disainerid andmete visualiseerimise eksperdid ja sel põhjusel, olgem ausad, suurem osa visuaalsest sisust, mida me näeme, ei sära. Siin on 10 viga, millesse võite sattuda, ja lihtsad viisid nende parandamiseks.

1. Häire sektordiagrammi segmentides

Sektordiagrammid on ühed lihtsamad visualiseeringud, kuid need on sageli teabega üle koormatud. Sektorite asukoht peaks olema intuitiivne (ja nende arv ei tohiks ületada viit). Soovitatav on kasutada ühte kahest järgmisest sektordiagrammi mustrist, millest igaüks juhib lugeja tähelepanu kõige olulisemale teabele.

Võimalus 1: Positsioneerige suurim sektor alates kella 12-st ja edasi päripäeva. Suuruselt teine ​​on alates kella 12-st vastupäeva. Ülejäänud sektorid võivad asuda all, vastupäeva.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

Võimalus 2: Positsioneerige suurim sektor alates kella 12-st ja edasi päripäeva. Ülejäänud sektorid järgivad seda päripäeva kahanevas järjekorras.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

2. Mittepidevate joonte kasutamine joondiagrammis

Täpid ja kriipsud ajavad segadusse. Selle asemel kasutage ühtlaseid jooni värvides, mida on lihtne üksteisest eristada.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

3. Mitte loomulik andmepaigutus

Teave tuleks esitada loogiliselt, intuitiivses järjestuses. Järjestage kategooriad tähestiku, suuruse (kasvavalt või kahanevalt) või muus arusaadavas järjekorras.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

4. Andmete kuhjumine

Veenduge, et andmed ei läheks kaduma ega peituks disainiefektide taha. Näiteks saate pindalagraafikul kasutada läbipaistvust tagamaks, et vaataja näeb kõiki andmeseeriaid.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

5. Lisatöö lugejale

Hoidke andmed võimalikult lihtsad, aidates lugejat graafiliste elementidega. Näiteks trendide kuvamiseks lisage hajuvusdiagrammile trendijoon.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

6. Andmete rikkumine

Veenduge, et kõik andmed on täpsed. Näiteks peaks mulldiagrammi elemendid olema seotud ala, mitte läbimõõdu järgi.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

7. Erinevate värvide kasutamine temperatuurikaardil

Mõned värvid paistavad rohkem silma kui teised, lisades andmetele kaalu. Selle asemel kasutage intensiivsuse näitamiseks sama värvi erinevaid toone või kasutage kahe sarnase värvi vahelist spektrivahemikku.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

8. Liiga õhukesed või liiga paksud sambad

Soovite esitlust luues lasta oma loovusel lennata, kuid pidage meeles, et vaatajal on lihtsam harmoonilist diagrammi tajuda. Histogrammi veergude vaheline kaugus peaks olema võrdne poole veeru laiusega.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

9. Andmeid on raske võrrelda

Võrdlus on mugav viis erinevuste näitamiseks, kuid see ei tööta, kui vaataja ei saa seda lihtsalt teha. Andmed tuleks esitada nii, et lugejal oleks neid lihtne võrrelda.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

10. 3D-diagrammide kasutamine

Need näevad suurepärased välja, kuid 3D-kujundid võivad taju moonutada ja seetõttu andmeid moonutada. Töötage 2D kujunditega, et teavet õigesti esitada.

Miks enamik graafikuid ja diagramme kohutavad näevad?

Jäta vastus