Sisu
Allergia on tänapäeval üks levinumaid haigusi. Statistika kohaselt on igas kolmandas Poola kodus allergik. Kuid see pole veel kõik. Hinnanguliselt kannatab 2025. aastal allergia all üle 50 protsendi eurooplastest. Miks see nii on? Millised on allergia tüübid ja kas neid saab ennetada?
Organismi allergiline reaktsioon tekib siis, kui immuunsüsteem pärast kokkupuudet erinevat tüüpi ainetega jõuab nn järeldusele, et need on talle ohtlikud. Põhjustel, mida pole veel täielikult mõistetud, on immuunsüsteemi reaktsioon sobimatult liialdatud. See saadab armee antikehi, mis võitlevad allergeenidega ja seega tekib kehas põletik, mida nimetatakse allergiaks.
Kellel tekib allergia ja miks?
Reeglina ilmnevad allergiad juba lapsepõlves ja kestavad aastaid, väga sageli isegi kogu elu. See aga ei muuda tõsiasja, et allergia see võib areneda praktiliselt igas vanuses ja mõjutab võrdselt nii mehi kui naisi. Oluline on see, et ühe allergia all kannatavatel inimestel on palju suurem tõenäosus teise allergia tekkeks. Seda tüüpi haiguste esinemissageduse suurenemist põhjustavad mitmed tegurid. Ühe teooria kohaselt on allergia põhjuseks liiga steriilne elustiil, mis toob kaasa häireid immuunsüsteemis. Nii keha reageerib looduslikud allergeenidnagu õietolm, loomade kõõm või tolmulestad kui katastroofilised ohud ja käivitavad kaitselahingu, mis väljendub allergilise reaktsioonina. Teised immuunsüsteemi kahjustuse põhjused on liiga palju kemikaale, mida leidub nii tänapäeva toidus kui ka igapäevastes esemetes, riietes või kosmeetikas. Kahjuks keemilised allergeenid põhjustada ülitundlikkust, mida on raske kontrollida, sest võimalike allergeenide arv on nii suur, et neid on raske klassifitseerida ja seega diagnoosida, mille suhtes nad täpselt allergilised on.
Milliseid allergiatüüpe me eristame?
Üldiselt jagunevad allergiad allergeenide tüübi järgi, milleks võivad olla sissehingatavad, toidu- ja kontaktallergeenid. Sel viisil jõuame jagunemiseni:
- sissehingamise allergia – on põhjustatud allergeenidest, mis satuvad organismi hingamisteede kaudu
- toiduallergia – allergeenid satuvad organismi toiduga
- kontaktallergia (nahk) – allergiline tegur mõjutab otseselt allergiku nahka
- ristallergia – see on reaktsioon sarnase orgaanilise struktuuriga inhaleeritavatele, toidu- või kontaktallergeenidele
- ravimiallergia - ülitundlikkus teatud ravimite või nende koostisosade suhtes
- Putukamürgi allergia – äge allergiline reaktsioon pärast hammustust
Allergia sümptomid
Kõige sagedamini kaasnevad allergilised sümptomid on heinapalavik, äge aevastamine, vesised silmad ja õhupuudus. Sellel on põhjust, sest seda tüüpi allergiline reaktsioon on iseloomulik kolmele allergiatüübile – inhalatsiooni-, toidu- ja ristallergia.Toiduallergia ja ristallergia sümptomid võivad hõlmata ka:
- iiveldus
- oksendamine
- kõhulahtisus
- kõhukinnisus
- kõhukrambid
- lööve
Inhaleeritava allergiaga lisaks hingamisprobleemidele, heinapalavikule või paistes ja punetavatele silmadele võivad tekkida ka mitmesugused nahamuutused, nagu lööve või nõgestõbi. Kõige nähtavamad nahamuutused ilmnevad aga kontaktallergia korral. Seda tüüpi allergiliste reaktsioonide puhul, nt väikelastel, on meil kõige sagedamini tegemist atoopilise dermatiidi või kontaktdermatiidiga.Nahaallergiate muutused ilmnevad kõige sagedamini järgmisel kujul:
- lööve
- kuiv nahk
- tükid nahal
- naha koorumine
- mädased lekked
- sügelus
Allergilised sümptomid võivad olla tugevamad või leebemad. Mõnel juhul võib aga allergeenile tekkida väga tugev reaktsioon, mida nimetatakse anafülaktiline šokkmis võib olla eluohtlik.
Kuidas allergiaga võidelda?
Allergiavastases võitluses on kõige olulisem määrata selle tüüp ja seega ka allergeenide allikas. Nii saavutame kontrolli selle üle, mis meie keha ohustab ja saame väljutada meile kahjulikud ained. Nahaallergiate korral on ülimalt oluline kasutada sobivat ja ohutut hüpoallergeenset kosmeetikat nii näo kui ka kogu keha igapäevaseks hügieeniks ja hooldamiseks. Seda tüüpi hooldustooteid on terveid ridasid, nt Biały Jeleń või Allerco, mis mitte ainult ei ärrita nahka, vaid tagavad sellele ka korraliku niisutuse ja taastavad kahjustatud lipiidikihi tasakaalu. Allergiale kalduvad inimesed peaksid loobuma ka traditsioonilistest deodorantidest, mis sisaldavad kahjulikke raskmetalle, eelistades orgaanilisi ja looduslikke aineid, näiteks maarjapõhiseid kristalldeodorante ning allergiat mitte tekitavaid kreeme ja losjoneid (nt Absolute Organic).
Desensibiliseerimine
Täpselt diagnoositud allergeenide puhul on võimalik läbi viia ka desensibiliseerivat ravi, nn. immuunteraapiad. Isegi üle 5-aastased lapsed võivad seda teha. Enne selle läbiviimist tehakse nahatestid, mis näitavad, millised allergeenid põhjustavad allergilist reaktsiooni. Seejärel hakkab arst vaktsiini vormis manustama konkreetseid allergeenide annuseid. Täielik desensibiliseerimisprotsess võtab aga mitu aastat – kolmest viieni. Kahjuks ei saa kõik seda tüüpi ravi läbida, sest see hõlmab ainult inhaleeritavat allergiat ja putukamürgi allergiat. Lisaks peab immunoteraapia kasuks otsustavatel allergikutel olema suhteliselt tõhus immuunsüsteemi ja sellel perioodil ei tohiks tekkida bakteriaalseid või viiruslikke infektsioone, mis on üsna tõsine vastunäidustus kogu ravile. Desensibiliseerimisel võivad probleemiks olla ka südame-veresoonkonna haigused, kuid ravi näidustuse üle saab otsustada ainult raviarst. et tulevikus töötavad arstid ja teadlased välja tõhusaid viise allergia vastu võitlemiseks. Siiani on paljudel juhtudel tegemist ravimatute haigustega, mille sümptomeid leevendavad erinevad liigid antiallergilised ravimid ja loomulikult kontrolli oma keskkonda, et kõrvaldada võimalikult palju sensibilisaatoreid.