"Mis on kasulik planeedile, on hea ka meile," ütlevad linnaplaneerijad. Rahvusvahelise insenerifirma Arup uuringu kohaselt on rohelised linnad turvalisemad, inimesed tervemad ja nende üldine heaolu kõrgem.
Ühendkuningriigis Exeteri ülikoolis läbi viidud 17-aastane uuring näitas, et rohelistes eeslinnades või linnade rohealadel elavad inimesed on vähem altid vaimuhaigustele ja tunnevad end oma eluga rohkem rahulolevana. Sama järeldust toetab ka teine klassikaline uuring: operatsiooni läbinud patsiendid paranevad kiiremini, kui nende toaaknad on vaatega pargile.
Vaimne tervis ja agressiivsed tendentsid on omavahel tihedalt seotud, mistõttu on ka rohelistes linnades väiksem kuritegevuse, vägivalla ja autoõnnetuste tase. Seda seletatakse sellega, et liikumisel ja loodusega suhtlemisel veedetud aeg, olgu selleks siis jalutuskäik pargis või rattasõit pärast tööd, aitab inimesel negatiivsete emotsioonidega toime tulla ja muudab ta konfliktsemaks.
Lisaks üldisele psühholoogilisele tervist parandavale toimele on haljasaladel veel üks huvitav omadus: need ergutavad inimest rohkem kõndima, hommikusörki tegema, jalgrattaga sõitma ning füüsiline aktiivsus aitab omakorda hoida inimeste füüsilist tervist. Näiteks Kopenhaagenis suudeti kogu linna jalgrattateid rajades ja selle tulemusel elanike tervise taset parandada, vähendada ravikulusid 12 miljoni dollari võrra.
Seda loogilist ahelat arendades võime eeldada, et vaimselt ja füüsiliselt terve elanikkonna tööviljakus on kõrgem, mis toob kaasa inimeste heaolu taseme tõusu. Näiteks on tõestatud, et kui panna kontoriruumidesse taimed, siis töötajate tootlikkus tõuseb 15%. Seda nähtust seletatakse tähelepanu taastamise teooriaga, mille esitasid eelmise sajandi 90ndatel Ameerika teadlased Rachel ja Stephen Kaplan. Teooria olemus seisneb selles, et loodusega suhtlemine aitab üle saada vaimsest väsimusest, tõstes keskendumis- ja loovuse taset. Katsed on näidanud, et paaripäevane retk loodusesse võib tõsta inimese võimet lahendada ebastandardseid ülesandeid 50% ja see on tänapäeva maailmas üks nõutumaid omadusi.
Kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad meil minna kaugemale ja parandada mitte ainult inimese ja ühiskonna seisundit tervikuna, vaid ka muuta linnad keskkonnasõbralikumaks. Kõnealused uuendused on seotud eelkõige energia- ja veetarbimise vähendamise, energiatõhususe parandamise, süsinikuheite vähendamise ja jäätmete ringlussevõtuga.
Seega arenevad praegu aktiivselt “nutivõrgud”, mis võimaldavad juhtida elektri tootmist ja tarbimist hetkevajadustest lähtuvalt, mis tõstab üldist efektiivsust ja hoiab ära generaatorite tühikäigu. Lisaks saab selliseid võrke ühendada samaaegselt püsivate (elektrivõrgud) ja ajutiste (päikesepaneelid, tuulegeneraatorid) energiaallikatega, mis võimaldab katkematut juurdepääsu energiale, maksimeerides taastuvate ressursside potentsiaali.
Teine julgustav trend on biokütusel või elektril töötavate sõidukite arvu kasv. Tesla elektrisõidukid vallutavad juba praegu kiiresti turgu, mistõttu on täiesti võimalik väita, et paarikümne aasta pärast on võimalik süsihappegaasi eraldumist atmosfääri oluliselt vähendada.
Veel üks uuendus transpordivaldkonnas, mis vaatamata oma fantastilisusele on juba olemas, on isikliku automaattranspordi süsteem. Väikesed elektriautod, mis liiguvad mööda spetsiaalselt neile eraldatud rööpaid, saavad reisijate grupi punktist A punkti B igal ajal ilma peatumata transportida. Süsteem on täielikult automatiseeritud, reisijad näitavad navigatsioonisüsteemi ainult sihtkohta – ja naudi täiesti keskkonnasõbralikku reisi. Selle põhimõtte järgi korraldatakse liikumist Londoni Heathrow lennujaamas, mõnes Lõuna-Korea linnas ja USA Lääne-Virginia ülikoolis.
Need uuendused nõuavad märkimisväärseid investeeringuid, kuid nende potentsiaal on tohutu. Näiteid on ka eelarvesõbralikumatest lahendustest, mis samuti vähendavad linnastumise koormust keskkonnale. Siin on vaid mõned neist:
— Los Angelese linn asendas umbes 209 tänavavalgustit energiasäästlike lambipirnidega, mille tulemusel vähenes energiatarbimine 40% ja süsinikdioksiidi heitkogused 40 tonni võrra. Selle tulemusena säästab linn aastas 10 miljonit dollarit.
– Pariisis hakkas kõigest kahe kuu jooksul pärast jalgrattalaenutussüsteemi, mille punktid asusid üle linna, toimimist umbes 100 inimest igapäevaselt sõitma üle 300 kilomeetri. Kas kujutate ette, milline võimas mõju sellel inimeste tervisele ja keskkonnale on?
– Saksamaal Freiburgis tekib 25% kogu linna elanike ja ettevõtete tarbitavast energiast prügi ja jäätmete lagunemisest. Linn positsioneerib end "alternatiivsete energiaallikate linnana" ja arendab aktiivselt päikeseenergiat.
Kõik need näited on rohkem kui inspireerivad. Need tõestavad, et inimkonnal on olemas vajalikud intellektuaalsed ja tehnoloogilised ressursid, et minimeerida oma negatiivset mõju loodusele ning samal ajal parandada oma vaimset ja füüsilist tervist. Asjad on väikesed – liigu sõnadelt tegudele!