Sisu
Rootsi kaasaegse köögi ajaloost on vähe teada. Ja selle põhjuseks ei ole ainult selle riigi rikas minevik, mis on lõputute sõdade ja vastasseisude jada territooriumi ja võimu pärast. Aga ka karmid ilmastikutingimused, mis kitsendasid oluliselt toiduvalmistamisel kasutatavate koostisosade valikut. Ja selle tulemusena sundisid nad Rootsi elanikke vähesega rahule jääma. Kuid vaatamata kõigile neile takistustele võib tänapäeval selles riigis kiidelda peen, südamlik ja omapärane köök, mis põhineb toitvatel ja uskumatult maitsvatel roogadel.
Tuleb märkida, et Rootsi kulinaarsed traditsioonid kujunesid peamiselt Taani ja Norra mõjul. Kuid hiljem mängisid nende arengus tohutut rolli Prantsusmaa, Saksamaa ja Türgi, tänu millele hakkasid rootslased tähelepanu pöörama mitte ainult roogade maitsele ja toiteomadustele, vaid ka välimusele.
Esialgu ei olnud Rootsi köök väga mitmekesine. See põhines ainult pikaajaliselt ladustatavatel toodetel. Esiteks on need hapukurgid, marinaadid, kuivatatud ja suitsutatud liha. Muide, vanasti kasutati siin laialdaselt kaalikat. Armastatud kartul ilmus Rootsi territooriumile alles XNUMX sajandil ja asendas selle hiljem edukalt.
Peale selle on liha ja kala siin väga populaarsed. Rootslased on neist sajandeid toite valmistanud, mis pole üllatav. Lõppude lõpuks olid karjakasvatus ja kalapüük nende jaoks peamised püügiliigid. Ja alles aja jooksul lisandus neile põllumajandus. Heeringat peetakse Rootsis lemmikliigiks. Ükski pidu pole ilma temata täielik. Pealegi teavad rootslased selle valmistamiseks tohutul hulgal retsepte. Seda soolatakse, marineeritakse sinepis või veinis, kääritatakse, hautatakse, küpsetatakse ahjus või grillitakse, sellest valmistatakse võileibu ja igasuguseid kalatoite. Rootsi delikatess kääritatud heeringaga väärib erilist tähelepanu, kui see kanti maailma kõige kohutavamate roogade nimekirja.
Rootsis eelistatakse sea-, uluki- ja ulukiliha. Lisaks on rootslaste seas kõrgelt hinnatud piimatooted, eelkõige piim, juust, või, keefir, jogurt või jogurt. Siin armastatakse teravilja, seeni, aga ka köögivilju, puuvilju ja marju. Kuid nad praktiliselt ei kasuta vürtse, asendades need edukalt maitsvate kastmetega.
Muide, Rootsi laua mõiste pärines tõesti Rootsist. Fakt on see, et vanasti kogunesid külalised pikka aega erinevatele üritustele. Seetõttu pakuti neile pikaajaliseks säilitamiseks nõusid, mis viidi jahedasse tuppa ja jäeti pikale lauale. Seega võis iga uustulnuk ise endale võtta nii palju toitu kui vaja, ilma et see häiriks ei võõrustajaid ega teisi külalisi.
Põhilised toiduvalmistamismeetodid Rootsis:
Tõeline Rootsi köök erineb teiste Skandinaavia riikide köökidest selle poolest, et roogades on tunda magusat maitset. Rootslased armastavad ju igal pool ja igal pool suhkrut lisada ning on selle üle siiralt uhked. See pole aga kaugeltki ainus Rootsi omadus. Lõppude lõpuks valmistavad nad ainult selles kuningriigis mitte ainult peent haute kööki, vaid tõeliselt ainulaadseid või isegi eksootilisi. Nagu savis küpsetatud kana. Väärib märkimist, et enne toiduvalmistamist seda ei kitkuta, vaid lihtsalt roogitakse, pestakse ja kaetakse saviga. Ja siis küpsetatakse neid kividel, et hiljem nautida kõige õrnema rösti ainulaadset maitset. Sel juhul jäävad kõik kitkumata suled savile. See retsept on tuntud juba viikingite päevilt.
Peale tema on Rootsi köögis veel teisigi huvitavaid roogasid:
Üllatamine
Graavilohi
Keedetud jõevähid
Rootsi lihapallid
Jõulusink
Praetud kukeseened
Rootsi leib
Lussecatt
Võikaneelirullid
Karamellkoer
Rootsi tort “Printsess”
Yulmust
Rootsi toidu tervisega seotud eelised
Rootsi on kõrge elatustasemega riik. Seetõttu kasutatakse siin toiduks vaid kvaliteetseid tooteid, millel on tagantjärele positiivne mõju rahva tervisele. Isegi alkohoolsed joogid on väga kvaliteetsed. Kuid Rootsi elanikud joovad neid mõõdukalt.
Lisaks on Rootsi toit uskumatult mitmekesine. Nad armastavad väga liha ja kala, kuid ühendavad need edukalt köögiviljade, puuviljade või marjadega ja täiendavad neid suppidega. Peaaegu kõik Rootsi köögi koostisosad on toodetud riigis endas.
Esmapilgul võib tunduda, et rootslased söövad liiga palju rasvaseid ja magusaid toite. Kuid see on sundmeede, mis on vajalik normaalseks eluks üsna karmis kliimas. See ei mõjuta kuidagi rahva tervist. Parim tõestus selle kohta on statistika. Rootslaste keskmine eluiga on peaaegu 81 aastat ja ainult 11% elanikkonnast on ülekaalulised.
Viimaste aastate jooksul on Rootsi rahvuskööki nimetatud üheks tervislikumaks. Lihtsalt sellepärast, et see koosneb peamiselt mere ja jõgede andidel põhinevatest roogadest.
Materjalide põhjal Ülilahedad pildid