Sisu
Nagu me teame, on kõik haigused närvidest. Ja kõige huvitavam on see, et mõned on närvis ainult tervise pärast. Kui mõtted temast muutuvad pealetükkivaks, muutub kerge ärevus krooniliseks kahtluseks ja hakkab tervist tõsiselt mõjutama. Kuidas vabaneda hirmust ja lõpetada haiget tegemine?
Kõik rahutused arenevad reeglina teabepuuduse taustal. Pidage meeles oma esimest kooliarmastust: kui palju jahutavaid kogemusi see tekitas. Ta ei näinud välja selline, ta ei öelnud seda, ta armastab – ta ei armasta, ta kutsub – ta ei kutsu.
Ja nüüd oleme laagerdunud, läbi käinud arvukad rehad. Uurisime enda reaktsioone, meestega suhtlemise viise, orienteerusime põhipsühholoogias. Ja suhtesse astudes ei tunne me end kaugeltki nii haavatavatena kui nooruses. Jah, me kogeme, aga me elame neid kogemusi läbi tõstetud peaga, tähelepaneliku pilguga, huumori ja kirega.
Analoogiliselt areneb kahtlustus reeglina mitme teguri taustal:
- ebastabiilne psühholoogiline seisund – tavaliselt seotud dramaatiliste muutustega elus või alternatiivina lähedaste toetuse puudumisega. Inimene, kes on enesekindel endas, oma keskkonnas ja sõprade/sugulaste toes, alistub reeglina harva kahtluse rünnakutele;
- puudulik teave selle kohta, kuidas keha töötab ja milliseid samme on vaja tervise kontrolli all hoida. Sel juhul võib igasugust negatiivset tunnet kehast, mis on tingitud teabe puudumisest, pidada katastroofiks.
Mida teha? Kui asi on psühholoogilises seisus, tuleb psühholoogi abiga tegeleda emotsionaalse tausta tasakaalustamisega. Ja töö on rangelt individuaalne, siin ei sobi üldised soovitused. Kuidas aga suurendada teadlikkust keha tööst? Lõppude lõpuks võib teave olla nii kasulik kui ka ohtlik.
Kuidas valida arsti?
Kui kahtled oma tervises, peaksid minema arsti juurde – see on fakt. Kõik teavad sellest. Paljud aga muutuvad ühe või teise arsti juurde jõudes veelgi kahtlustavamaks. "Arst ütles, et kõik on korras, aga ma tunnen, et midagi on valesti." Või vastupidi, arst kartis ja nüüd on täiesti arusaamatu, mida teha. Kuidas valida õiget arsti?
Esitekset mõista, milliseid ravimeetodeid valida, on vaja koguda mitu arvamust. See kehtib ka haiguste kohta, millega olete juba ammu tuttav, ja uute, arusaamatute, murettekitavate signaalide kohta. Arstid on erineva tausta ja haridusega inimesed ning nende lähenemine samale probleemile võib olla erinev. Kui kaks arsti kolmest, ütleme, nõustuvad, on see juba hea märk: tõenäoliselt peate selles suunas liikuma. Pidage meeles, et vastutate oma tervise eest ise ja otsustate, mida teha. Kuid tõe leidmiseks ja terve mõistuse põhjani jõudmiseks peate kulutama aega ja vaeva.
Teiseks, pea meeles, et erinevate erialade arstid soovitavad erinevaid ravimeetodeid. Ära imesta, ära karda, ära kahtle. Näiteks ketta hernia korral võib neuroloog soovitada füsioteraapiat ja kirurg võib soovitada operatsiooni. Nagu ütles üks tuttav arst: „Ma olen kirurg – minu töö on opereerida. Seetõttu peaksite minu juurde tulles teadma, et suure tõenäosusega pooldan probleemi kirurgilist lahendust. Pidage meeles, kelle juurde te lähete, ja analüüsige erinevate valdkondade spetsialistide arvamusi.
Kas lugeda või mitte lugeda?
Kui loete meditsiinilist entsüklopeediat, siis nagu teate, võite leida kõik kirjeldatud haigused, välja arvatud ehk sünnitusjärgse palaviku. Täpselt sama efekt tagab erinevate foorumite uurimise või teabe kogumise erirühmades. Lugedes nende inimeste kommentaare, kes jagavad muljeid oma haigustest, saate omaenda kahtlust ainult süvendada.
Seetõttu annavad arstid kõigile, kes juba oma tervise pärast mures on, sama väärtuslikku nõu: ärge googeldage oma sümptomeid. Ära loe haigustest. Eelkõige pole isegi venekeelse Vikipeedia meditsiiniline osa selle jaoks kõige usaldusväärsem, arusaadavam ja adekvaatsem allikas.
Mida teha? Kõige sobivam valik on teie konkreetse haigusega seotud heaoluseminarid, mida juhivad meditsiinilise taustaga inimesed. Seminarile tulles ei saa mitte ainult infot selle kohta, kuidas organism töötab, miks ja kuidas haigused arenevad, vaid õpid ka tervendusvõtteid – need ütlevad, mida teha, et probleemiga toime tulla.
Näiteks seminaril “Lülgroo noorus ja tervis” õpime anatoomiat ja füsioloogiat ning pärast seda teeme harjutusi, mis aitavad toime tulla selja-, peavalu-, liigesevaludega. Kõige olulisem: õpetame seminaril, millele tundides tähelepanu pöörata ja mida ignoreerida – et inimene mõistaks, kuidas oma seisundit ja tundides edusamme adekvaatselt hinnata.
Nii selgeid juhtnööre saades lõpetate aistingutes "ujumise" ja nende hirmutamise, vaid võtate olukorra kontrolli alla. See annabki teile kindlustunde. Lisaks saab seminaridel alati esitada küsimusi pädevatele spetsialistidele, hajutada kahtlusi, saada individuaalset soovitust.
Planeerige oma tervist
Olles kogunud infot arstidelt ja tervishoiutöötajatelt, ei võta sa seda infot lihtsalt enesestmõistetavana ja “seedi” sees (ja tekib kahtlus), vaid koostad tegevusplaani terviseprobleemi kõrvaldamiseks, kui see tõesti eksisteerib.
See plaan peaks sisaldama soovitusi, mille valisite spetsialistidega suhtlemise põhjal: ravi, haiguse edasise arengu ennetamine, ravimeetmed. Režiim, milles hoolitsete tervise säilitamise eest, on üks parimaid kaitsevahendeid kahtluste vastu.
Kuidas meie emotsioonid keha muudavad
Miks ma neid üritusi julgelt soovitan, isegi kui kahtlustamiseks põhjust pole ja inimene võib olla täiesti terve? Sest kogemused mõjutavad ühel või teisel viisil keha seisundit: mida rohkem hirme me sees on, seda suurem on tõenäosus, et need hirmud realiseerivad lihaste klambreid. Ja see tähendab, et kogemused mõjutavad vähemalt luu- ja lihaskonna seisundit.
Näiteks lapsed, kes on kasvanud ranges peres, kogevad täiskasvanute liigset survet ja sageli kogevad skolioosi. Sest keha justkui võtab selle emotsionaalse koormuse enda peale, “paindub” selle alla. Kõrge ärevustasemega täiskasvanud kannatavad sagedamini selja- ja peavalude all, seetõttu ravitakse kroonilist migreeni sageli antidepressantidega. Seega saad infot kogudes ja tervisedenduse plaani koostades enda kontrolli alla võtta nii reaalsed haigused kui ka potentsiaalsed, mis võivad stressi taustal areneda.