"Olen hiljuti töötanud Gröönimaa loodeosas Upernaviki looduskaitsealal, kus veedan järgmised poolteist kuud," ütleb Rebecca Barfoot. "Riigis, kus jääkaru on rahvusroog ja tema nahk kaunistab sageli. maja väljastpoolt.
Enne Gröönimaale lahkumist küsiti sageli, mida mina, innukas vegan, seal söön. Nagu enamik planeedi põhjapoolseid piirkondi, toitub see kauge ja külm maa lihast ja mereandidest. Kuna olen üle 20 aasta end igasugusest loomsest toidust täielikult välja lülitanud, siis pikema Gröönimaa reisi toitumise teema mind teatud määral murelikuks tegi. Väljavaade ei paistnud helge: kas nälgida köögivilju otsides või … naasta liha juurde.
Igatahes ma ei sattunud üldse paanikasse. Mind vedas Upernaviku projekti vastu kirg, läksin jonnakalt sellesse tööle, vaatamata toiduolukorrale. Teadsin, et suudan olukorraga kohaneda erineval viisil.
Minu üllatuseks Upernavikis jahti praktiliselt ei toimu. Tegelikult: vanad ellujäämismeetodid selles väikeses Arktika linnas on mereliustike sulamise ja Euroopa mõju suurenemise tõttu saamas minevikku. Oluliselt on vähenenud kalade ja mereimetajate arvukus ning kliimamuutused on avaldanud mõju küttimisele ja saakloomade kättesaadavusele.
Enamikus piirkondades on väikesed turud, kuigi veganite valikuvõimalused on üsna piiratud. Mida ma poest koju toon? Tavaliselt purk kikerherneid või ube, väike päts rukkileiba, võib-olla kapsas või banaan, kui toidulaev on saabunud. Minu “korvis” võib olla ka moosi, hapukurki, marineeritud peeti.
Siin on kõik väga kallis, eriti selline luksus nagu vegan toit. Valuuta on ebastabiilne, kõik tooted imporditakse Taanist. Supermarketid on täis küpsiseid, magusaid karastusjooke ja maiustusi – palun. Oh jah, ja liha 🙂 Kui soovid küpsetada hüljest või vaala (jumal hoidku), siis on saadaval külmutatud või vaakumpakendatud koos tuttavamate kalaliikide, vorstide, kana ja muuga.
Siia tulles lubasin enda vastu aus olla: kui tunnen, et tahan kala, siis söön seda (nagu kõike muudki). Pärast pikki aastaid taimset dieeti ei olnud mul aga vähimatki soovi. Ja kuigi ma olin siinviibimise ajal peaaegu (!) valmis oma vaadet toidule üle vaatama, pole seda veel juhtunud.
Pean tunnistama ka tõsiasja, et tulin siia 7 kilogrammi oma toodetega, millest, pean ütlema, ei piisa 40 päevaks. Võtsin kaasa mungoad, mida söön hea meelega idandatuna (sõin neid vaid kuu aega!). Lisaks võtsin kaasa mandleid ja linaseemneid, kuivatatud rohelisi, datleid, kinoad ja muud sellist. Oleksin kindlasti rohkem kaasa võtnud, kui poleks pagasi limiiti (Air Greenland lubab 20 kg pagasit).
Ühesõnaga, ma olen endiselt vegan. Muidugi on tunda purunemist, aga elada saab! Jah, vahel unistan öösiti toidust, isegi natukene isu oma lemmiktoitude järele – tofu, avokaado, kanepiseemned, maisitortillad salsaga, puuviljasmuutid ja värsked rohelised, tomatid.