Tänapäeva teismelised veedavad tohutult aega oma telefonide ekraane vaadates. Statistika järgi vaatavad 11–15-aastased lapsed ekraane kuus kuni kaheksa tundi päevas ning see ei hõlma kodutööde tegemiseks arvuti taga veedetud aega. Tegelikult on Ühendkuningriigis täheldatud, et isegi keskmine täiskasvanu veedab rohkem aega ekraani vaadates kui magab.
See algab juba varases lapsepõlves. Ühendkuningriigis on kolmandikul lastest juurdepääs tahvelarvutile enne, kui nad saavad neljaseks.
Pole üllatav, et tänapäeva nooremad põlvkonnad puutuvad juba varakult kokku sotsiaalsete võrgustikega, mida vanemad põlvkonnad juba kasutavad, ja ühinevad nendega. Snapchat on näiteks teismeliste seas ülipopulaarne. 2017. aasta detsembris läbi viidud uuring näitas, et 70% 13-18-aastastest teismelistest kasutab seda. Enamikul vastajatest on ka Instagrami konto.
Nüüd on sotsiaalvõrgustikus registreeritud üle kolme miljardi inimese või isegi mitu. Veedame seal palju aega, keskmiselt 2-3 tundi päevas.
See trend näitab mõningaid murettekitavaid tulemusi ning sotsiaalmeedia populaarsust vaadates soovivad teadlased välja selgitada, millist mõju see avaldab meie tervise erinevatele aspektidele, sealhulgas unele, mille tähtsusele praegu palju tähelepanu pööratakse.
Olukord ei tundu kuigi julgustav. Teadlased on leppimas tõsiasjaga, et sotsiaalmeedial on negatiivne mõju nii meie unele kui ka vaimsele tervisele.
Pittsburghi ülikooli meedia-, tehnoloogia- ja terviseuuringute keskuse direktor Brian Primak tundis huvi sotsiaalmeedia mõju vastu ühiskonnale, kui see hakkas meie elus võimust võtma. Koos Pittsburghi ülikooli meditsiinikooli teadlase Jessica Levensoniga uurib ta tehnoloogia ja vaimse tervise seoseid, tuues välja positiivsed ja negatiivsed küljed.
Vaadates seost sotsiaalmeedia ja depressiooni vahel, eeldasid nad, et sellel on kahekordne mõju. Eeldati, et sotsiaalvõrgustikud võivad mõnikord depressiooni leevendada ja mõnikord süvendada – selline tulemus kuvatakse graafikul "u-kujulise" kõvera kujul. Ligi 2000 inimest hõlmanud küsitluse tulemused hämmastasid aga teadlasi. Kurvi polnud üldse – joon oli sirge ja kaldus ebasoovitavas suunas. Teisisõnu seostatakse sotsiaalmeedia levikut depressiooni, ärevuse ja sotsiaalse isolatsioonitunde suurenemise tõenäosusega.
“Objektiivselt võib öelda: see inimene suhtleb sõpradega, saadab neile naeratusi ja emotikone, tal on palju sotsiaalseid sidemeid, ta on väga kirglik. Kuid avastasime, et sellised inimesed tunnevad sotsiaalset isolatsiooni rohkem,” räägib Primak.
Seos pole aga selge: kas depressioon suurendab sotsiaalmeedia kasutamist või kas sotsiaalmeedia kasutamine suurendab depressiooni? Primack usub, et see võib toimida mõlemal viisil, muutes olukorra veelgi problemaatilisemaks, kuna "on võimalik nõiaring". Mida rohkem depressioonis inimene on, seda sagedamini kasutab ta sotsiaalvõrgustikke, mis halvendab veelgi tema vaimset tervist.
Kuid on veel üks häiriv mõju. 2017. aasta septembris läbi viidud uuringus, milles osales enam kui 1700 noort, leidsid Primak ja tema kolleegid, et sotsiaalmeedia suhtluses mängib kellaaeg otsustavat rolli. Sotsiaalmeedias 30 minutit enne magamaminekut veedetud aega on nimetatud halva ööune peamiseks põhjuseks. "Ja see on täiesti sõltumatu päevasest kasutusajast," ütleb Primak.
Ilmselt on kosutava une jaoks äärmiselt oluline teha vähemalt need 30 minutit ilma tehnikata. Seda võib seletada mitme teguriga. Esiteks, telefoniekraanidelt kiirgav sinine valgus pärsib melatoniini, kemikaali, mis ütleb meile, et on aeg magama minna. Samuti on võimalik, et sotsiaalmeedia kasutamine suurendab päeva jooksul ärevust, muutes uinumise raskemaks. "Kui proovime magada, valdavad meid kogetud mõtted ja tunded ning meid kummitavad," ütleb Primak. Lõpetuseks kõige ilmsem põhjus: sotsiaalvõrgustikud on väga ahvatlevad ja vähendavad lihtsalt unele kuluvat aega.
Teadaolevalt aitab füüsiline aktiivsus inimestel paremini magada. Ja aeg, mille veedame oma telefonides, vähendab kehalisele tegevusele kuluvat aega. “Sotsiaalmeedia tõttu elame istuvamat eluviisi. Kui teil on käes nutitelefon, ei liigu te tõenäoliselt aktiivselt, jooksete ega vehi kätega. Sellise tempoga saame uue põlvkonna, kes vaevalt liigub,” ütleb laste terviseõpetuse sõltumatu lektor Arik Sigman.
Kui sotsiaalmeedia kasutamine süvendab ärevust ja depressiooni, võib see omakorda mõjutada und. Kui lebate ärkvel voodis ja võrdlete oma elu teiste inimeste kontodega, millel on sildid #feelingblessed ja #myperfectlife ning mis on täis photoshopitud pilte, võite alateadlikult hakata mõtlema, et teie elu on igav, mis muudab teie enesetunde halvemaks ja ei lase uinuda.
Ja seega on tõenäoline, et selles küsimuses on kõik omavahel seotud. Sotsiaalmeediat on seostatud depressiooni, ärevuse ja unepuuduse suurenemisega. Ja unepuudus võib nii vaimset tervist halvendada kui ka olla vaimse tervise probleemide tagajärg.
Unepuudusel on ka teisi kõrvalmõjusid: seda on seostatud suurenenud südamehaiguste, diabeedi ja rasvumise riskiga, kehva õppeedukuse, aeglasema reaktsiooniga autojuhtimise ajal, riskantse käitumisega, suurenenud ainete kasutamisega… loetelu jätkub ja jätkub.
Mis kõige hullem, unepuudust täheldatakse kõige sagedamini noortel. Seda seetõttu, et noorukieas toimuvad olulised bioloogilised ja sotsiaalsed muutused, mis on isiksuse arengu seisukohalt kriitilise tähtsusega.
Levenson märgib, et sotsiaalmeedia ning selle valdkonna kirjandus ja uurimused kasvavad ja muutuvad nii kiiresti, et sellega on raske sammu pidada. "Vahepeal on meil kohustus uurida tagajärgi - nii häid kui ka halbu," ütleb ta. "Maailm on alles hakanud arvestama sotsiaalmeedia mõjuga meie tervisele. Õpetajad, vanemad ja lastearstid peaksid teismelistelt küsima: kui sageli nad sotsiaalmeediat kasutavad? Mis kellaaeg? Mis tunde see neis tekitab?
Ilmselgelt on sotsiaalvõrgustike negatiivse mõju piiramiseks meie tervisele vaja neid mõõdukalt kasutada. Sigman ütleb, et peaksime päeva jooksul eraldama teatud ajad, mil saame oma mõtted ekraanilt kõrvale jätta, ja teeme sama laste jaoks. Ta väidab, et vanemad peaksid kujundama oma kodud nii, et need oleksid seadmevabad, "nii et sotsiaalmeedia ei tungiks teie elu igasse osasse püsivalt". See on eriti oluline, kuna lastel pole veel piisavalt enesekontrolli taset välja kujunenud, et teada saada, millal lõpetada.
Primak nõustub. Ta ei kutsu üles sotsiaalvõrgustike kasutamist lõpetama, kuid soovitab mõelda, kui palju – ja mis kellaajal – seda teed.
Seega, kui lehitsesite eile õhtul enne magamaminekut oma voogu ja tunnete end täna veidi eksinud, võib-olla saate selle mõnel teisel korral parandada. Pane telefon pool tundi enne magamaminekut käest ja tunned end hommikul paremini.