Koolipsühholoog on psühholoog, kes töötab koolis.
Kooli psühholoogiteenistuse töö eesmärk: hariduskeskkonna optimeerimine, et luua tingimused õpilaste isiksuse harmooniliseks arenguks.
Miks on koolides vaja psühholoogi?
Psühholoog pakub kasvatusprotsessi psühholoogilist ja pedagoogilist tuge, et tagada lapse normaalne areng (vastavalt arengunormile sobivas vanuses).
Koolipsühholoogi ülesannete hulka kuuluvad: psühholoogiline diagnostika; korrigeeriv töö; lapsevanemate ja õpetajate nõustamine; psühholoogiline haridus; osalemine õpetajate nõukogudes ja lastevanemate koosolekutel; osalemine esimesse klassi astujate värbamisel; psühholoogiline ennetus.
Psühholoogiline diagnostika hõlmab õpilaste frontaal- (rühma-) ja individuaaleksamite läbiviimist eritehnikate abil. Diagnostika viiakse läbi õpetajate või lapsevanemate esialgsel nõudmisel, samuti psühholoogi algatusel uurimis- või ennetuslikul eesmärgil. Psühholoog valib metoodika, mille eesmärk on uurida teda huvitavaid võimeid, lapse (õpilasrühma) omadusi. Need võivad olla meetodid, mille eesmärk on uurida tähelepanu, mõtlemise, mälu, emotsionaalse sfääri, isiksuseomaduste ja suhete arengutaset teistega. Samuti kasutab koolipsühholoog meetodeid vanema ja lapse suhete, õpetaja ja klassi vahelise suhtluse olemuse uurimiseks.
Saadud andmed võimaldavad psühholoogil edasist tööd üles ehitada: tuvastada nn riskirühma õpilased, kes vajavad parandustunde; koostama soovitusi õpetajatele ja vanematele õpilastega suhtlemise kohta.
Seoses diagnostika ülesannetega on psühholoogi üheks ülesandeks koostada tulevaste esimese klassi õpilastega vestlusprogramm, viia läbi see osa intervjuust, mis puudutab lapse koolivalmiduse psühholoogilisi aspekte (tase vabatahtlikkuse arendamine, õpimotivatsiooni olemasolu, mõtlemise arengutase). Psühholoog annab soovitusi ka tulevaste esimesse klassi astujate vanematele.
Parandusklassid võib olla individuaalne ja rühm. Nende käigus püüab psühholoog korrigeerida lapse vaimse arengu ebasoovitavaid tunnuseid. Need tunnid võivad olla suunatud nii kognitiivsete protsesside (mälu, tähelepanu, mõtlemise) arendamisele kui ka emotsionaalse-tahtliku sfääri, suhtlemissfääri ja õpilaste enesehinnangu probleemide lahendamisele. Koolipsühholoog kasutab olemasolevaid koolitusprogramme, samuti töötab need välja iseseisvalt, arvestades iga juhtumi eripära. Tunnid sisaldavad erinevaid harjutusi: arendavad, mängivad, joonistavad ja muud ülesanded — olenevalt õpilaste eesmärkidest ja vanusest.
Lapsevanemate ja õpetajate nõustamine — See on töö konkreetse taotluse alusel. Psühholoog tutvustab lapsevanemaid või õpetajaid diagnoosi tulemustega, annab kindla prognoosi, hoiatab, millised raskused võivad õpilasel tulevikus õppimisel ja suhtlemisel tekkida; samal ajal koostatakse ühiselt soovitusi esilekerkivate probleemide lahendamiseks ja õpilasega suhtlemiseks.
Psühholoogiline haridus on tutvustada õpetajatele ja vanematele lapse soodsa vaimse arengu põhimustreid ja tingimusi. See viiakse läbi nõustamise, pedagoogilistel nõukogudel ja lastevanemate koosolekutel esinemiste käigus.
Lisaks osaleb psühholoog õpetajate nõukogudel otsuse tegemisel antud lapse konkreetse programmi järgi õpetamise võimalikkuse kohta, õpilase klassist klassi üleviimise kohta, lapsest „üle astumise“ võimalikkuse üle. klass (näiteks väga võimeka või ettevalmistatud õpilase saab esimesest klassist kohe üle viia kolmandasse).
Kõik ülaltoodud koolipsühholoogi funktsioonid võimaldavad koolis jälgida psühholoogilisi tingimusi, mis on vajalikud lapse täielikuks vaimseks arenguks ja isiksuse kujunemiseks, see tähendab, et need täidavad eesmärki. psühholoogiline ennetus.
Koolipsühholoogi töö sisaldab ka metoodilist osa. Psühholoog peab pidevalt töötama kirjandusega, sh perioodikaga, et olla kursis uute saavutustega teaduses, süvendada oma teoreetilisi teadmisi, tutvuda uute meetoditega. Iga diagnostikatehnika eeldab võimet saadud andmeid töödelda ja üldistada. Koolipsühholoog katsetab praktikas uusi meetodeid ja leiab optimaalseimad praktilise töö meetodid. Ta püüab kooliraamatukokku valida psühholoogiaalast kirjandust, et tutvustada psühholoogiat õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele. Oma igapäevatöös kasutab ta selliseid väljendusrikkaid käitumis- ja kõnevahendeid nagu intonatsioonid, poosid, žestid, miimika; juhindudes kutse-eetika reeglitest, enda ja kolleegide töökogemusest.
Küsimused, mille puhul saab ja tuleks pöörduda koolipsühholoogi poole:
1. Õpiraskused
Mõned lapsed ei õpi nii hästi, kui nad tahaksid. Sellel võib olla palju põhjuseid. Näiteks mitte väga hea mälu, hajutatud tähelepanu või soovi puudumine või ehk probleemid õpetajaga ja arusaamatus, milleks seda kõike üldse vaja on. Konsultatsioonil püüame välja selgitada, mis on põhjus ja kuidas seda parandada ehk teisisõnu püüame leida, mida ja kuidas arendada, et paremini õppida.
2. Suhted klassiruumis
On inimesi, kes leiavad kergesti kontakti teistega, suhtlevad kergesti igas, isegi võõras seltskonnas. Kuid on ja on ka palju neid, kellel on raske üksteist tundma õppida, raske on luua häid suhteid, raske on leida sõpru ja tunda end grupis lihtsalt ja vabalt, näide? klassis. Psühholoogi abiga saate leida viise ja isiklikke ressursse, õppida tehnikaid harmooniliste suhete loomiseks inimestega erinevates olukordades.
3. Suhe vanematega
Mõnikord juhtub, et kaotame ühise keele ja soojad suhted lähimate inimestega — vanematega. Konfliktid, tülid, arusaamatus — selline olukord peres toob enamasti valu nii lastele kui ka vanematele. Mõned leiavad lahendused, teised aga üsna keeruliseks. Psühholoog räägib teile, kuidas õppida oma vanematega uusi suhteid looma ja neid mõistma ning kuidas panna vanemaid mõistma ja aktsepteerima.
4. Elutee valik
Üheksas, kümnes ja üheteistkümnes klass on aeg, mil paljud mõtlevad oma tulevasele erialale ja üldse sellele, kuidas nad tahaksid oma elu elada. Kui te pole kindel? kuhu poole tahad minna, alati on võimalus psühholoogi juurde minna. See aitab teil realiseerida oma unistusi, soove ja eesmärke, hinnata oma ressursse ja võimeid ning mõista (või jõuda mõistmisele lähemale), millises eluvaldkonnas (valdkondades) soovite realiseerida.
5. Enesejuhtimine ja eneseareng
Meie elu on nii huvitav ja mitmetahuline, et seab meile pidevalt palju ülesandeid. Paljud neist nõuavad märkimisväärseid jõupingutusi ning väga erinevate isikuomaduste, oskuste ja võimete arendamist. Saate arendada juhtimis- või argumenteerimisoskust, loogilist mõtlemist või loovust. Parandage oma mälu, tähelepanu, kujutlusvõimet. Saate õppida oma elu juhtima, eesmärke seadma ja neid tõhusalt saavutama. Psühholoog on inimene, kes omab tehnoloogiat teatud omaduste, oskuste ja võimete arendamiseks ning jagab seda tehnoloogiat hea meelega teiega.
Koolipsühholoogi tööle pühendatud saidid
- Koolipsühholoog Djatlova Marina Georgievna — valik vajalikke dokumente, kasulikke mänge ja harjutusi.
- Koolipsühholoogi entsüklopeedia