Ümberorienteerumine on ühtaegu range ja lahke lähenemine lapse käitumisele, mis tähendab tema täielikku vastutust oma tegude eest. Ümberorienteerumise põhimõte põhineb vanemate ja laste vastastikusel austusel. See meetod näeb ette loomulikud ja loogilised tagajärjed lapse ebasoovitavale käitumisele, mida me hiljem üksikasjalikult käsitleme, ning tõstab lõpuks lapse enesehinnangut ja parandab tema iseloomu.
Ümberorienteerimisega ei kaasne mingeid erilisi, radikaalselt uusi kasvatusvõtteid, mis panevad teie lapse hästi käituma. Ümberorienteerumine on uus eluviis, mille sisuks on luua olukordi, kus lapsevanemate, õpetajate ja treenerite ning laste seas pole kaotajaid. Kui lapsed tunnevad, et sa ei kavatse nende käitumist oma tahtele allutada, vaid, vastupidi, püüad leida elusituatsioonist mõistlikku väljapääsu, näitavad nad üles suuremat austust ja valmisolekut sind aidata.
Lapse käitumise eesmärkide eristavad tunnused
Rudolf Dreikurs nägi laste väärkäitumises eksitavat sihtmärki, mida saab ümber suunata. Ta jagas halva käitumise laias laastus nelja põhikategooriasse ehk eesmärkidesse: tähelepanu, mõju, kättemaks ja kõrvalehoidmine. Kasutage neid kategooriaid lähtepunktina, et tuvastada oma lapse käitumise vale eesmärk. Ma ei soovita teil oma lapsi sildistada, et need neli tingimuslikku eesmärki nendega selgelt seostada, sest iga laps on ainulaadne isik. Siiski saab neid eesmärke kasutada lapse konkreetse käitumise kavatsuste mõistmiseks.
Halb käitumine on mõtlemisainet.
Kui näeme, et halb käitumine muutub väljakannatamatuks, tahame oma lapsi kuidagi mõjutada, mis sageli päädib hirmutamistaktika kasutamisega (jõupositsioonilt lähenemine). Kui käsitleme halba käitumist mõtteainena, esitame endale küsimuse: "Mida tahab mu laps mulle oma käitumisega öelda?" See võimaldab meil temaga suhetes kasvavat pinget õigeaegselt eemaldada ja samal ajal suurendab meie võimalusi tema käitumist korrigeerida.