Imetamise meditsiiniline eelis

Vastavalt oma missioonile teeb MedTvoiLokony toimetus kõik endast oleneva, et pakkuda usaldusväärset meditsiinilist sisu, mida toetavad uusimad teaduslikud teadmised. Täiendav lipp "Kontrollitud sisu" näitab, et artikli on läbi vaadanud või kirjutanud otse arst. See kaheastmeline kontrollimine: meditsiiniajakirjanik ja arst võimaldavad meil pakkuda kõrgeima kvaliteediga sisu, mis on kooskõlas praeguste meditsiiniliste teadmistega.

Meie pühendumust selles vallas on hinnanud muu hulgas Terviseajakirjanike Ühendus, kes tunnustas MedTvoiLokony toimetuskolleegiumi Suure Koolitaja aunimetusega.

Imetamine on loomulik viis imikute toitmiseks. Seda soovitavad nii Euroopa kui ka Ameerika Pediaatriaakadeemia kui parimat ja väärtuslikumat viisi beebide toitmiseks sünnist saati. See tagab lapsele õige kaalutõusu ja optimaalse tervise. Uuringud kinnitavad, et loomulikult toidetud imikud on füüsiliselt ja intellektuaalselt paremini arenenud. Imetamine ei ole mitte ainult lapse parim toitumislahendus, vaid see on kasulik ka imetavale emale.

Imetamise eelised teie lapsele

Rinnaga toitmise eelistest lapsele võib eristada otseseid ehk imetamise käigus selguvaid hüvesid ning pikaajalist kasu, mis ilmneb pärast imetamise lõppu.

Otsesed eelised hõlmavad järgmist: küpsemise ja seedetrakti motoorika arengu stimuleerimine, antimikroobse kaitsesüsteemi parandamine ja kaitse ägedate infektsioonide eest.

Eksperdid tõestavad, et rinnapiimas sisalduvad hormoonid (sh kortisool, insuliin või kilpnäärmehormoonid) võivad mõjutada seedetrakti arengut ja parandada selle limaskesta tööd. Sarnased omadused on omistatud kasvufaktoritele või vabadele aminohapetele. Seedetrakti motoorikat parandavad vahendajad, nagu neurotensiin või motiliin. Põletikuvastased ained (nt interleukiin 10) vähendavad soolestikus tekkida võivat põletikku ja vähendavad vastsündinute nekrotiseeriva enterokoliidi (NEC) tekkeriski. Rinnapiimas sisalduvad immunoglobuliinid, IgA ja IgG kaitsevad ka NEC-de eest, mis suurendavad organismi immuunsust.

Rinnapiim sisaldab palju antibakteriaalseid tegureid, mille efektiivsus tuleneb nende resistentsusest seedeensüümide toimele. Need toimivad lokaalselt, st otse seedetrakti, hingamisteede või kuseteede limaskestadele. Neist olulisemad on valgud: sekretoorne immunoglobuliin A (sIgA), laktoferriin ja lüsosüüm. SIgA tootmine toimub siis, kui naine puutub kokku võõrantigeenidega, nii hingamisteede kui ka seedetrakti kaudu kehasse sisenevate antigeenidega. SIgA-d toodavad naise piimanäärmete nuumrakud ja see eritub seejärel rinnapiima. Vastsündinule, kes tarbib neid koos emapiimaga, ja hiljem ka imikul, on nende antigeenide suhtes passiivne immuunsus. See on äärmiselt oluline, sest lapse keha ei suuda neid toota enne kolmanda elukuu lõppu. Õige immuunsuse tagamiseks vajaliku sIgA koguse saavutab laps alles umbes esimesel eluaastal. Sidudes rauda, ​​mis on vajalik bakterite kasvuks, piirab laktoferriin nende laienemist. Lüsosüümi toime on bakterirakkude lagunemine. Teiseks oluliseks inimpiima komponendiks on nn pika ahelaga polüküllastumata rasvhapped, mida lehmapiimas napib. Nad vastutavad kesknärvisüsteemi müeliniseerumise ehk lapse aju ja nägemise küpsemise eest. Nende hapete toime eesmärk on parandada lapse nägemisteravust. Vabad rasvhapped mängivad samuti suurt rolli infektsiooni vastu võitlemisel. Tänu pesuvahenditega sarnastele omadustele võimaldavad need hävitada viiruseid, baktereid ja algloomi, nt Giardia lamblia. Teisest küljest muudavad rinnapiimas sisalduvad vesinikkarbonaadid soolestiku bakteriaalse floora koostist, võimaldades Bifidobacrium ja Lactobacillus liikide kasvu. Need bakterid reguleerivad soodsalt seedetrakti, tõrjudes välja patogeense bakteriaalse floora. Inimpiim sisaldab ka immuunsüsteemi rakulisi elemente, näiteks valgeid vereliblesid, millest enamik on neutrofiilid ja makrofaagid, mis vastutavad peamiselt fagotsütoosi ehk bakterirakkude tapmise eest.

Võrreldes modifitseeritud piimaga vähendab rinnapiim sellega toitmise perioodil bakteriaalsete infektsioonide tekke riski. Kui laps haigestub, on nakkuse kulg kergem ja lühem. Need lapsed vajavad harvemini ambulatoorset ravi või haiglaravi ning nende seas on suremus madalam.

Rinnaga toidetavad lapsed põevad harvemini seedetrakti infektsioone, alumiste hingamisteede infektsioone, ägedat ja korduvat keskkõrvapõletikku või kuseteede infektsioone. Uuringud on näidanud, et esimese 3 elunädala jooksul esineb gastroenteriiti 15,7%-l rinnapiima saavatel imikutel võrreldes 13%-ga piimaseguga toidetavatel imikutel.

Vastavalt juhistele rinnapiima saanud imikud on hilisemas elus paremini kaitstud ägedate infektsioonide, ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste, nagu diabeet, südame isheemiatõbi ja põletikuline soolehaigus, eest. Lisaks on neil väiksem tõenäosus haigestuda vähki ja saavutada parem psühhomotoorne areng.

Teadlased ei oska selgelt öelda, millise mehhanismiga nende laste rasvumise risk väheneb. Suure tõenäosusega suudavad rinnapiimatoidul olevad beebid ise oskuslikult reguleerida toidust saadavat energiavarusid ja vältida seeläbi äkilist kaalutõusu. Pangem tähele, et sel viisil toidetud lapsed söövad kuni 12 korda päevas ega ole tavaliselt rasvunud. Selle põhjuseks on ka rinnapiima unikaalne koostis, mille tähtsaimaks komponendiks on valgud. Kuigi nende sisaldus inimese piimas on madalam kui lehmapiimas, on vadakuvalkude ja kaseiinivalkude suhe optimaalne ja väga kergesti omastatav noore organismi poolt, mis rahuldab täielikult tema vajadused. Lisaks sisaldab rinnapiim olulisi vitamiine (ainult D3-vitamiini lisandina) lapse arenguks vajalikus koguses.

Uuringud näitavad, et rinnaga toitmine vähendab üldist lapseea vähi, lümfoomi ja leukeemia riski.

Rinnaga toitmisel on märkimisväärne mõju mõnede muudetavate südame isheemiatõve riskifaktorite, nagu düslipideemia ja rasvumine, vähendamisele.

Rinnapiim ei stimuleeri rakulist vastust samal määral kui lehmapiim ja seetõttu arvatakse, et see vähendab riski haigestuda eriti 1., aga ka 2. tüüpi diabeeti.

Inimpiim on immunoloogiliselt aktiivne segu, millel on ka muid pikaajalisi kasulikke toimeid. Nende hulka kuuluvad atoopilise dermatiidi, vilistava hingamise rünnakute ja alumiste hingamisteede infektsioonide riski vähendamine, samuti lehmapiimavalkude suhtes allergia varajases lapsepõlves.

Mõned uuringud näitavad, et rinnaga toitmine, eriti selle kestus, mõjutab tugevalt lapse paremat psühhomotoorset arengut tulevikus. Lisaks vähendab rinnaga toitmine lapse stressitaset, mis on suure tõenäosusega põhjustatud hormoonidest oksütotsiin ja prolaktiin, mille roll on muuhulgas tugevdada sidet ema ja lapse vahel ning suurendada vastupanuvõimet mõnikord valusatele meditsiinilistele protseduuridele.

Imetamise eelised emale

Imetamine võimaldab ema ja lapse vahel luua erakordse ja tugeva sideme. Praegu on eesmärk asetada laps kohe pärast sündi ema sülle, kui tema tervislik seisund seda võimaldab. See on äärmiselt oluline hetk nii emale kui ka lapsele, kes tunneb, et on turvalises kohas. Umbes tunni aja pärast hakkab ta ise toitu otsima ja siis tuleks alustada esimest toitmist, mis siis “nõudmisel” jätkub. See tagab, et naise ebamugavustunne sünnituse ajal väheneb. Lisaks kiirendab see ema hea füüsilise vormi taastumist. Imetamine vähendab rinna- ja munasarjavähi riski imetaval emal ning kaitseb teda eakatel osteoporoosi eest. Ei tasu unustada, et see on väga mugav ja samas odav viis lapse toitmiseks.

Kui kaua peaksite rinnaga toitma?

Spetsialistid soovitavad lapse esimese 6 elukuu jooksul eksklusiivset imetamist, kuna sellel ei ole veel piisavalt küpseid kaitsemehhanisme ja täielikult toimivat seedesüsteemi. Selle aja jooksul ei ole vaja anda lapsele lisatoitu, vett ega modifitseeritud piima. Lastel alates 6. elukuust tuleks rinnaga toitmist kohandada vastavalt lapse vajadustele ja viia see järk-järgult teiste toiduainete toitumisse. Tuleb jälgida, et täiendavad toidud ei asendaks täielikult rinnapiima. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab esimese 6 kuu jooksul ainult rinnaga toitmist ja rinnaga toitmist lisatoiduga kuni teise eluaasta lõpuni (või kauem). Imikutel ei ole ülempiiri, kuni neid tohib rinnaga toita.

Imetamise vastunäidustused

On väike rühm imikuid, keda ei saa rinnaga toita. Nende hulka kuuluvad lapsed, kellel on diagnoositud galaktoseemia või kaasasündinud laktoositalumatus. Ema poolt on sellisteks vastunäidustusteks HIV-nakkus, aktiivne tuberkuloos, vaimuhaigused, narkomaania, raske südamepuudulikkus või imetamise ajal keelatud ravimite kasutamine. Mõnikord juhtub, et naine, vaatamata suurele valmisolekule rinnaga toita, ei suuda oma lapsele seda tüüpi toitu pakkuda. Sellise ema ülesanne peaks olema tagada lapsele optimaalsed ohutustingimused koos modifitseeritud piimaga toitmisega.

Tekst: lek. Jagoda Kumik

Jäta vastus