PSÜHoloogia

Usume, et ilma romantilise armastuseta pole elul mõtet, sest see on kõigi haiguste ravim, kõikide probleemide lahendus, elu edasiviiv jõud. Kuid see on vaieldav.

1967. aastal kirjutas John Lennon armastushümni — laulu All You Need is Love («All you need is love»). Muide, ta peksis oma naisi, ei hoolinud lapsest, tegi oma mänedžeri kohta antisemiitlikke ja homofoobseid märkusi ning lamas kord terve päeva alasti voodis telekaamerate objektiivide all.

35 aastat hiljem kirjutas Nine Inch Nailsi liige Trent Reznor loo "Love is Not Enough". Reznor suutis oma kurikuulsusest hoolimata ületada oma uimasti- ja alkoholisõltuvuse ning ohverdas oma muusikukarjääri, et veeta rohkem aega oma naise ja lastega.

Ühel neist meestest oli armastusest selge ja realistlik ettekujutus, teisel mitte. Üks idealiseeris armastust, teine ​​mitte. Üks võis põdeda nartsissismi, teine ​​mitte.

Kui armastus lahendab kõik probleemid, siis milleks muretseda ülejäänute pärast – see peab ikkagi kuidagi ise hakkama saama?

Kui Lennoni kombel usume, et armastusest piisab, siis kipume ignoreerima selliseid põhiväärtusi nagu austus, sündsus ja lojaalsus neile, keda oleme “taltsutanud”. Lõppude lõpuks, kui armastus lahendab kõik probleemid, siis milleks muretseda ülejäänute pärast – see peab ikkagi kuidagi ise hakkama saama?

Ja kuigi nõustume Reznoriga, et armastusest üksi ei piisa, mõistame, et terved suhted nõuavad rohkem kui intensiivseid emotsioone ja kirgi. Mõistame, et on midagi tähtsamat kui armumispalavik ja abieluõnn sõltub lõppkokkuvõttes paljudest muudest teguritest, mida ei filmita ega laulda.

Siin on kolm tõde.

1. ARMASTUS EI OLE VÕRDSUSTATUD ÜHTIMISEGA

See, et sa armusid, ei tähenda, et see inimene on sinu jaoks õige. Inimesed armuvad neisse, kes mitte ainult ei jaga oma huve, vaid suudavad oma elu hävitada. Kuid usk, et olemasolev «keemia» on peamine, paneb mõistuse häält põlgama. Jah, ta on alkohoolik ja kulutab kogu oma (ja sinu) raha kasiinos, kuid see on armastus ja te peate iga hinna eest koos olema.

Elukaaslase valikul kuulake mitte ainult kõhus laperdavate liblikate aistinguid, muidu tulevad varem või hiljem rasked ajad.

2. ARMASTUS EI LAHENDA ELUPROBLEEMID

Minu esimene tüdruksõber ja mina olime meeletult armunud. Elasime erinevates linnades, vanemad olid vaenu käes, meil polnud raha ja tülitsesime pidevalt pisiasjade pärast, kuid iga kord leidsime lohutust kirglikest ülestunnistustest, sest armastus oli haruldane kingitus ja uskusime, et varem või hiljem ta võidab.

Kuigi armastus aitab elumuresid optimistlikult tajuda, ei lahenda see neid.

See oli aga illusioon. Midagi ei muutunud, skandaalid jätkusid, kannatasime võimetuse all üksteist näha. Telefonivestlused kestsid tunde, kuid neil oli vähe mõtet. Kolm aastat kestnud piinad lõppesid vaheajaga. Õppetund, mille ma sellest õppisin, on see, et kuigi armastus võib aidata teil olla eluprobleemide suhtes optimistlik, ei lahenda see neid. Õnnelik suhe nõuab stabiilset alust.

3. ARMASTUSE EEST OHVERDAMISED ON harva õigustatud.

Aeg-ajalt ohverdavad kõik partnerid oma soovid, vajadused ja aja. Aga kui sa pead armastuse nimel ohverdama enesehinnangu, ambitsiooni või isegi kutsumuse, hakkab see sind seestpoolt hävitama. Intiimsuhted peaksid täiendama meie individuaalsust.

Armastuses saate toimuda ainult siis, kui teie ellu ilmub midagi tähtsamat kui see tunne. Armastus on maagia, imeline kogemus, kuid nagu iga teinegi, võib see kogemus olla positiivne ja negatiivne ega tohiks määratleda, kes me oleme või miks me siin oleme. Kõike haarav kirg ei tohiks muuta sind sinu enda varjuks. Sest kui see juhtub, kaotate nii iseenda kui ka armastuse.


Autori kohta: Mark Manson on ajaveebipidaja.

Jäta vastus