Ateroskleroos on haigus, mida on alguses raske ära tunda. Kuigi see on tingitud muutustest meie kehas, mis algavad meie teismeeas, on väga oluline neid muutusi kontrollida. See puudutab peamiselt kolesteroolitaseme mõõtmist ja ateroskleroosi ennetamise kasutamist. Ravimata jätmine võib põhjustada jala amputatsiooni, insuldi või südameataki.
Ateroskleroos põhjustab nt halva kolesterooli liigset sisaldust veres, mis ladestub arterite seintesse. Siis tekib aterosklerootiline naast ehk ladestused, mis muudavad veresooned kõvemaks ja kitsamaks. Kõige sagedamini esinevad need muutused unearterites (mis kannavad verd ajju), südames ja ka jalgades verega varustavates arterites.
Kolesterool iseenesest pole halb – meie keha vajab seda toidu õigeks seedimiseks, D-vitamiini tootmiseks, suguhormoonide sekretsiooniks ja paljudeks muudeks protsessideks. Seda toodab maks kaks grammi päevas ja selle liig võib põhjustada eelpool mainitud ebasoodsat arterite ahenemise protsessi ehk aterosklerootilisi muutusi.
Kahjuks võib see haigus teismelistel progresseeruda, kuna meie veresooned vananedes kõvenevad. Seetõttu on oluline juba varakult hoolitseda õige kolesteroolitaseme eest veres.
Ateroskleroosi sümptomid. Mida otsida
Kahjuks ei ole seda varajases staadiumis lihtne avastada, kuid see pole ka võimatu. Algul ilmnevad üsna süütud sümptomid, nagu mälu- ja keskendumishäired, kiire väsimus, jalavalud. Tavaliselt ei anna sellest “halvast” fraktsioonist liiga palju kolesterooli selgeid signaale, kuid kui märkad mõnda ülalmainitud sümptomit, on parem pöörduda arsti poole.
Sümptomid ilmnevad alles siis, kui arterite valendik kitseneb poole võrra. Mõnel inimesel võivad need siiski ilmneda nahakahjustuste kujul, mis on siiski parem valik ateroskleroosi asümptomaatiline (saate kiiremini reageerida ja ravi alustada). Kolesterooli ladestused kogunevad seejärel kollakate tükkidena küünarnukkide, silmalaugude, rindade (tavaliselt allapoole) ümber. Mõnikord esinevad need jalgade ja randmete kõõlusel olevate punnidena.
Kui märkate neid sümptomeid, pöörduge spetsialisti poole. Selle haiguse riskist annab mõistagi kõige paremini märku kolesterooli tase veres, kontrollides LDL- ja HDL-fraktsioonide hulka. Kahjuks puuduvad veel uuringud, mis selgelt ateroskleroosile viitaksid, kuid ultraheliuuringu abil on võimalik tuvastada kolesterooli ladestumist. Lisaks saab arterite seisundit määrata koronaarangiograafia ja kompuutertomograafia abil.