Toidu raiskamise peamised põhjused:
· Supermarketid viskavad aegunud tooted välja;
· Restoranid saavad lahti kõigest, mida kliendid pole söönud;
· Üksikisikud viskavad minema täiesti head toidud, mida nad lihtsalt ei taha süüa, samuti keedetud ja alasöödud või edaspidiseks kasutamiseks ostetud toiduained, mille säilivusaeg on lõppemas.
Enamikku toidujäätmetest isegi maailma arenenud riikides – näiteks USA-s – ei ringlusse mitte mingil moel. See kõik jõuab lihtsalt linna prügimäele – vaatemängule, mida peaaegu ükski linlane pole kunagi kogenud – nagu tapamajas. Kahjuks prügilas olevad riknenud tooted ei "lihtsalt valeta", vaid lagunevad, eraldades kahjulikke gaase ja mürgitades keskkonda. Samas on toidujäätmetest eralduv metaangaas keskkonnale 20 korda ohtlikum kui CO2 (süsinikdioksiid).
On ka häid uudiseid: üle maailma astuvad üksikettevõtjad ja rohelised aktivistid väga konkreetseid samme toidujäätmete probleemi lahendamiseks. Need "esimesed märgid" näitavad, et kõik ei hooli ja jäätmevaba tulevik on võimalik.
1. Bostonis (USA) mittetulundusühing “” (“Toit igaks päevaks”) avas ebatavalise poe. Siin müüakse alandatud hindadega – abivajajatele – tooteid, mis on aegunud, kuid on veel kasutuskõlblikud. Suurema osa kaubast moodustavad värsked köögiviljad, puuviljad, maitsetaimed, piimatooted. Seega on võimalik lahendada kaks probleemi korraga: abivajajate aitamine ja linna prügimägede laadimise toidujäätmete hulga vähendamine. Selline pood ei näe sugugi masendav välja, aga (vau, pakk murakat 99 senti!)
2. Prantsusmaal Valitsuse tasandil keelati supermarketitel müümata jäänud tooteid ära visata. Kauplused on nüüd kohustatud kas annetama taotlemata toitu mittetulundusühingutele, mis abistavad vähekindlustatud inimesi, või annetama toitu loomasöödana või komposti (selle hüvanguks mulda tagastama). On ilmne, et selline (üsna radikaalne!) samm mõjutab soodsalt riigi ökoloogiat.
3. Koolid tekitavad teatavasti suures koguses toidujäätmeid. Ja on ka selge, et sellele probleemile pole lihtsat lahendust. Aga siin näiteks Didcoti kool tüdrukutele Ühendkuningriigis peaaegu lahendanud probleemi. Juhtkond suutis õpilasi toidueelistuste kohta küsitledes ja menüüd muutes vähendada kooli toiduraiskamist 75%. Koolilõuna hinda on tõstnud, sest valmistoidud asendati värskelt valmistatud soojadega ning lastele pakuti atraktiivsemaid puu- ja juurviljade valikuid, parandades samal ajal lihatoodete kvaliteeti – selle tulemusena on prügikastid peaaegu tühi ja kõik lapsed on õnnelikud.
4. Santa Cruzi raekoda (California, USA) toetas programmi Zero Food Waste in Schools. Selle tulemusel hämmastasid avalikkust mitmed “näidiskoolid”, mis viisid asja edasi! Üks kool vähendas igapäevaste toidujäätmete kogust 30 naelast ... nullini (kas keegi tõesti usub, et see on võimalik?!). Saladus, nagu selgub, on:
— kompostida orgaanilised jäätmed — võimaldada õpilastel müüa üksteisele tavapärasest lõunasöögist soovimatuid esemeid — ja julgustada kasutama korduvkasutatavaid konteinereid, mida õpilased kodust kaasa toovad.
5. San Francisco linn (USA) – üks planeedi kõige arenenumaid toiduraiskamise probleemi lahendamisel. Veel 2002. aastal võtsid linnavõimud vastu nulljäätmete programmi ( Zero Waste ), millega seati eesmärgiks linnade prügilatest täielikult vabanemine aastaks 2020. See võib tunduda ulmena, kuid keskpika eesmärk vähendada linnajäätmete teket 75. aastaks 2010% on saavutatud. kohtusime enne tähtaega: linn on vähendanud jäätmeid uskumatult 77%! Kuidas on see võimalik? Võimud alustasid kerge survega hotellidele ja restoranidele. Seejärel tehti linna ehitusfirmadel seadusega ülesandeks ära anda vähemalt 23 ehitusjäätmeid. Alates 2002. aastast on kõik linna uued ehitusobjektid (omavalitsuse hooned ja rajatised) ehitatud ainult taaskasutatud, varem kasutusel olnud ehitusmaterjalidest. Supermarketid peavad pakkuma ühekordseid (kile)kotte eranditult raha eest. Kehtestatud on ranged reeglid, mis kohustavad kodanikke toidujäätmeid kompostima ja toiduks mittekasutatavaid jäätmeid ringlusse võtma. Võidu poole astuti palju muid samme. Nüüd ei tundu eesmärk 100. aastaks jäätmeid 2020% vähendada sugugi ebareaalne: täna, 2015. aastal, on linna jäätmemahtu vähendatud 80%. Neil on võimalus ülejäänud 5 aasta jooksul (või isegi varem) teha uskumatut!
6. New Yorgis – Ameerika Ühendriikide suurim linn – suur probleem toidujäätmetega. 20% elanikest vajab või ei saa peaaegu üldse süüa. Samas on linna poolt prügilasse visatud erinevat liiki jäätmete aastamahust (13 miljonit tonni) 4 just toit!
Mittetulundusühing CityHarvest on missioonil see traagiline lõhe kaotada ja nad on osaliselt edukad! Ettevõtte töötajad jagavad iga päev 61688 kg (!) head, head toitu restoranidest, toidupoodidest, ettevõtete restoranidest, aga ka põllumeestelt ja toidutootjatelt umbes 500 erineva vaeste abistamise programmi kaudu vaestele.
luure
Loomulikult on need näited vaid piisk meres lahendustest, mis aitavad vähendada toiduraiskamist ja muudavad maailma iga päevaga paremaks paigaks. Jäätmetekke vähendamise programmis saab ju osaleda mitte ainult valitsuse, vaid ka üksikisiku tasandil! Kas võid ju oma suhtumist toidusse 100% eetiliseks nimetada seni, kuni sa muudkui toitu ära viskad? Mida teha? Piisab, kui võtta vastutus oma prügikorvi eest ja planeerida hoolikamalt oma teekond supermarketisse, samuti annetada soovimatud tooted või aegumiskuupäevaga tooted spetsiaalsetele kodutuid ja vaeseid abistavatele organisatsioonidele.
.