Sisu
Stressi nimetatakse tervisehädade põhjuseks, kuid ilma selleta ei saa hakkama. Tänu sellele keha reaktsioonile ebastandardsetele olukordadele õnnestus meie kaugetel esivanematel rasketes tingimustes ellu jääda ja nüüd pole selle funktsioon palju muutunud. Psühholoog Sherry Campbell usub, et stressil on palju kasulikku: see aitab kohaneda muutustega, tulla toime raskustega ja teha õigeid otsuseid. Palju oleneb siiski meist endist.
Paljud meist ei tea, kuidas stressiga toime tulla, sest kipume selle tekkimist seostama ainult väliste asjaoludega. See on osaliselt tõsi, stressitegurid on tavaliselt tõesti väljaspool meie mõjutsooni, kuid see pole peamine põhjus. Tegelikult on stressi allikas meie sees. Selle unustades kanname emotsioonid kellelegi või millelegi üle ja hakkame otsima kedagi, keda süüdistada.
Kuid kuna meil õnnestub nii kergesti negatiivset edastada, tähendab see, et oleme üsna võimelised positiivsele lülituma. Stressi saab üle kavaldada ja konstruktiivsetele viisidele suunata. Sel juhul saab temast edu edasiviiv jõud. Jah, see ei ole parim olek, kuid kindlasti tasub selles eeliseid otsida.
KUIDAS STRESS KASULIKUD ON
1.Parandab enesevaatluse võimet
Et stressist kasu saada, on oluline vaadelda seda kui paratamatust, elufilosoofia osa või professionaalse kasvu olulise elemendina. Kui lõpetate murede vaibumise ootamise ja õpite sellega elama, avanevad teie silmad sõna otseses mõttes. Mõtleme välja, kus me pole piisavalt tugevad ja kuidas seda parandada.
Stress paljastab alati meie haavatavuse või näitab, kus meil puuduvad teadmised ja kogemused. Kui mõistame oma nõrkusi, saab selge arusaam sellest, mida on vaja parandada.
2. Paneb loovalt mõtlema
Stressi allikaks on ettenägematud sündmused. Nii väga kui me tahaksime, et kõik kulgeks etteantud stsenaariumi järgi, ei saa me ilma ootamatute keerdkäikudeta. Stressiolukorras tahame tavaliselt kõike kontrollida, kuid elule saab vaadata läbi kunstniku silmade. Selle asemel, et maadelda, kust rohkem raha saada, on parem keskenduda eduka karjääri loomisele.
Tegelikult hoiab stress meid käpuli. On võimatu saada oma valdkonna eksperdiks, püüdmata olla kõigist ees. Ja see tähendab loovalt mõtlemist, üldtunnustatud standarditest kaugemale jõudmist ja riskide võtmist. Ootamatute raskuste põrutused vabastavad adrenaliini. Seal on energiat, mida saab suunata uutesse ideedesse, raskesse töösse ja kõrgete tulemuste saavutamisse.
3. Aitab prioriseerida
Edu on otseselt seotud prioriteetidega. Kui oleme valiku ees, ütleb meie reaktsioon stressile meile, mis vajab hoolikat tähelepanu ja mida saab hilisemaks lükata. Enesekindluse ilmnedes tasub välja selgitada olulisemad ülesanded ja nende elluviimine enda peale võtta. Kohe, kui kiireloomulise stressiolukorraga toime tuleme, saabub kergendus ja mis kõige tähtsam – sügav rahulolutunne: kõik õnnestus!
4.Avab uusi võimalusi
Stress näitab, et seisame silmitsi raskustega. See tähendab, et peate väljakutsele vastu astuma, suunda muutma, midagi õppima, teisiti tegutsema, ületama hirmu ebaõnnestumise ees ja looma uue võimaluse. Jah, probleemid tekitavad stressi, aga seda võib vaadelda rivaalina. Valik on meie: kas alistuda või võita. Neile, kes otsivad võimalusi, avanevad uued teed.
5.Tõstab intellektuaalset taset
On tõestatud, et stress parandab kognitiivseid funktsioone ja parandab meie mõtlemise teatud aspekte. Loomulik võitle-või-põgene reaktsioon aktiveerib teatud neurotransmitterid, mis panevad meid koheselt kiireloomulistele ülesannetele keskenduma.
Stressis olles ei muutu me mitte ainult äärmiselt tähelepanelikuks, vaid näitame üles ka silmapaistvaid vaimseid võimeid. Meie mälu taastoodab detaile ja sündmusi kiiremini, mis on väga oluline kriitilistes olukordades, kus on vaja teadmisi ja probleemide lahendamise oskusi.
6. Hoiab pidevas valmisolekus
Kõige soodsam pinnas teadmiste, oskuste ja annete arendamiseks on raskused ja ebastandardsed ülesanded. Edu on võitlus, muud teed ei saa. Neile, kes alistuvad ebaõnnestumistele, on võitude rõõm kättesaamatu.
Kui meil õnnestub taas kord läbida tundmatu tee, tunneme end õnnelikuna. Takistused peaksid olema meile inspiratsiooniallikaks, mitte meeleheiteks. Ühtegi suurt eesmärki ei saavutata ilma pingutuse ja raske tööta.
7. Soovitab edukaid strateegiaid
Kui meid valdavad kahtlused ja ärevus, näitab stress väljapääsu kõige segasematest olukordadest. Selle surve all oleme leidlikud nagu kunagi varem, sest oleme valmis tegema kõik endast oleneva, et sellest koormast vabaneda.
Kui tegutseme impulsiivselt, koguneb närvilisus ja probleeme tekib juurde. Stressi liitlaseks muutmiseks tuleb veidi hoogu maha võtta ja mõelda välja strateegia, mis võimaldab sul haaret lõdvendada ja edasi liikuda. Mida hoolikamalt oma vigu analüüsime ja edasisi samme planeerime, seda kindlamalt astume uutele väljakutsetele vastu.
8. Juhib õigete inimesteni
Kui stress katab teie pead, on see võimalus otsida abi, tuge ja nõu. Edukad inimesed on alati valmis koostööks. Nad ei pea end kunagi targemaks kui kõik maailmas. Kui tunnistame, et oleme milleski ebakompetentsed ja palume abi, saame palju enamat kui probleemile kiire ja tõhusa lahenduse. Meiega jagavad oma kogemusi ümbritsevad inimesed ja see on hindamatu kingitus. Lisaks, kui otsustame öelda, et oleme hädas, ei ähvarda meid emotsionaalne läbipõlemine.
9. Arendab positiivset mõtlemist
Edu saavutamisel pole suuremat takistust kui stressiolukordadest tingitud depressioon. Kui tahame stressist kasu saada, peame kasutama selle signaale meeldetuletustena, et on aeg kohe positiivne mõtlemine sisse lülitada. Haleme siis, kui meil on vaba aega.
Meie suhtumine sündmustesse – positiivne või negatiivne – sõltub meist endist. Sünged lüüasaamise mõtted on tee eikuski. Seetõttu, olles tundnud stressi lähenemist, peame kohe aktiveerima kõik positiivsed hoiakud ja püüdma leida väljapääsu keerulisest olukorrast.
Autori kohta: Sherry Campbell on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja raamatu „Armasta ennast: Kunst olla sina“, „Edu valem: tee emotsionaalse heaolu poole“ autor.