Kroonilise väsimuse sündroom: kuhu energia voolab ja kuidas seda tagasi saada

Võib-olla olete märganud, et mõnikord olete täis energiat ja jõudu, kuigi olete terve öö tegelenud huvitava projektiga ja mõnikord lähete magama mitte hiljem kui tavaliselt, kuid ärkate hommikul täiesti tühjana. Räägime väsimuse alateadlikest põhjustest ja sellest, kuidas leida endas rõõmsameelsuse allikas.

Elu suurlinnas, suhtlusvõrgustikud, infovood, teistega suhtlemine, igapäevamured ja -kohustused ei ole mitte ainult meie võimaluste ja rõõmude, vaid ka stressi ja väsimuse allikad. Igapäevases saginas unustame end sageli ära ja võtame end kinni alles siis, kui keha annab selgeid signaale. Üks neist on kroonilise väsimuse sündroom.

Sageli tulevad konsultatsioonile kliendid, kellel on elus esmapilgul kõik korras: korralik haridus, prestiižne töökoht, korraldatud isiklik elu, sõbrad ja reisimisvõimalused. Kuid selleks kõigeks pole energiat. Selline tunne, et hommikul ärkavad juba väsinuna ning õhtuks jäävad jõud vaid õhtusöögil sarja vaatamiseks ja magamaminekuks.

Mis on sellise keha seisundi põhjus? Muidugi ei tohiks alahinnata elustiili, mida inimene juhib. Samuti seostavad paljud seda seisundit pikaajalise päikese puudumisega. Kuid väsimust põhjustavad mitmed psühholoogilised põhjused.

1. Oma emotsioonide ja soovide allasurumine

Kujutage ette, et pärast tööpäeva palus kolleeg või ülemus, et jääksite eelseisval üritusel appi ja teil olid õhtuks plaanid. Millegipärast ei saanud sa keelduda, vihastasid enda ja nende peale, kes sellesse olukorda sattusid. Kuna sa pole harjunud rääkima sellest, mis sulle ei sobi, siis surusid lihtsalt oma viha maha ja tegutsesid “hea abilise” ja “väärt töötajana”. Küll aga tunned end õhtul või hommikul ülekoormatuna.

Paljud meist on harjunud oma emotsioone alla suruma. Nad vihastasid partneri peale täitmata palve pärast, vaikisid — ja allasurutud emotsioon läks psüühika varakambrisse. Olles sõbra hilinemise pärast solvunud, otsustasid nad rahulolematust mitte välja öelda — ka hoiupõrsas.

Tegelikult on emotsioonid toimuva kohta suurepärased andurid, kui suudate need õigesti ära tunda ja näha nende põhjustamise põhjust.

Emotsioonid, millele me ei andnud õhku, mida me ei kogenud, endas alla surutud, lähevad kehasse ja langevad kogu oma raskusega meie peale. Me lihtsalt tunneme seda raskustunnet kehas kroonilise väsimuse sündroomina.

Soovidega, mida me endale ei luba, juhtub sama. Psüühikas, nagu anumaski, koguneb pinge ja rahulolematus. Vaimne stress pole vähem tõsine kui füüsiline. Seetõttu ütleb psüühika meile, et ta on väsinud ja tal on aeg end maha laadida.

2. Soov vastata teiste ootustele

Igaüks meist elab ühiskonnas ja on seetõttu pidevalt mõjutatud teiste arvamustest ja hinnangutest. Muidugi on väga tore, kui nad meid imetlevad ja heaks kiidavad. Kui aga asume kellegi teise (vanema, elukaaslase, abikaasa või sõprade) ootustele vastamise teele, muutume pinges.

Selles pinges on peidus hirm ebaõnnestumise ees, enda vajaduste allasurumine teiste soovide nimel ja ärevus. Rõõm ja särts, mida kiitus meile edu puhul annab, ei osutu nii pikaks kui pingeperiood ning asendub uue ootusega. Liigne stress otsib alati väljapääsu ja krooniline väsimus on üks ohutumaid võimalusi.

3. Mürgine keskkond

Juhtub ka seda, et järgime oma soove ja eesmärke, realiseerime ennast. Meie keskkonnas on aga inimesi, kes väärtustavad meie saavutusi. Toetuse asemel saame ebakonstruktiivset kriitikat ja igale meie ideele reageeritakse “tingliku realismiga”, kahtledes, kas suudame oma plaane täita. Sellised inimesed on meile mürgised ja kahjuks võivad nende hulgas olla meie lähedased — vanemad, sõbrad või elukaaslane.

Mürgise inimesega tegelemine nõuab tohutult ressursse.

Oma ideid selgitades ja kaitstes me mitte ainult ei väsi, vaid kaotame ka usu endasse. Näib, kes, kui mitte lähedane, saab midagi "objektiivselt" nõustada?

Loomulikult tasub inimesega rääkida, selgitada välja tema teravate reaktsioonide ja sõnade põhjus ning paluda tal konstruktiivsemalt oma arvamust avaldada, end toetada. Täiesti võimalik, et ta teeb seda alateadlikult, sest tema endaga suhtleti varem nii ja tal kujunes välja sobiv käitumismudel. Pikka aega on ta naisega nii ära harjunud, et ei pane enam tema reaktsioone tähele.

Kui aga vestluskaaslane pole valmis kompromissideks ega näe probleemi, seisame valiku ees: kas minimeerida suhtlust või kulutada jätkuvalt energiat oma huvide kaitsmisele.

Kuidas ennast aidata?

  1. Elage emotsioone, olge valmis neid kogema. Õppige oma tundeid teistele keskkonnasõbralikul viisil edastama ja vajadusel taotlustest keelduma. Õppige rääkima oma soovidest ja sellest, mis on teie jaoks vastuvõetamatu.

  2. Iga tee, mis viib sind endast eemale, toob pingeid ja keha annab sellest kohe märku. Kuidas te muidu aru saate, et see, mida te teete, on teie jaoks hävitav?

  3. Teise inimese ootused on tema vastutus. Las ta tegeleb nendega ise. Ärge andke oma meelerahu võtit nende inimeste kätte, kelle ootustele soovite vastata. Tee, mida suudad, ja luba endale vigu teha.

  4. Pole raske avastada endas rõõmsameelsuse allikat. Selleks on vaja leida ja minimeerida energiakao põhjused.

  5. Hakka enda suhtes tähelepanelikum olema ja analüüsima, misjärel tekib tühjusseisund. Võib-olla pole sa nädal aega maganud? Või ei kuule sa ennast nii palju, et keha pole leidnud teist võimalust sinu tähelepanu endale tõmmata?

Vaimne ja füüsiline seisund sõltuvad üksteisest kui ühe terviku — meie keha elemendid. Niipea, kui hakkame märkama ja muutma seda, mis meile ei sobi, reageerib keha koheselt: tuju paraneb ja energiat uuteks saavutusteks on rohkem.

Jäta vastus