Kuidas 187 riiki nõustusid plastiku vastu võitlema

Ajaloolisele lepingule kirjutasid alla 187 riiki. Baseli konventsioon kehtestab reeglid esimese maailma riikide jaoks, kes veavad ohtlikke jäätmeid vähem jõukatesse riikidesse. USA ja teised riigid ei saa enam saata plastjäätmeid riikidesse, mis on osa Baseli konventsioonist ega ole Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmed. Uued reeglid hakkavad kehtima aasta pärast.

Selle aasta alguses lõpetas Hiina USA-st ringlussevõtu vastuvõtmise, kuid see on toonud kaasa plastijäätmete kasvu arengumaades – toiduainetööstusest, joogitööstusest, moest, tehnoloogiast ja tervishoiust. Tehingut toetav ülemaailmne jäätmepõletusalternatiivide liit (Gaia) ütleb, et nad on leidnud Indoneesias, Tais ja Malaisias külasid, mis "muutusid aastaga prügilateks". "Leidsime USA-st pärit jäätmeid, mis kuhjusid kõigis nendes riikides, mis olid kunagi valdavalt põllumajanduslikud kogukonnad, küladesse," ütles Gaia pressiesindaja Claire Arkin.

Pärast selliseid teateid peeti kahenädalane koosolek, kus käsitleti ookeane ja mereelu ohustavaid plastijäätmeid ja mürgiseid kemikaale. 

Rolf Payet ÜRO keskkonnaprogrammist nimetas lepingut ajalooliseks, kuna riigid peavad jälgima, kuhu plastjäätmed nende piiridest väljudes lähevad. Ta võrdles plastireostust epideemiaga, öeldes, et umbes 110 miljonit tonni plastikut saastab ookeane ja 80–90% sellest pärineb maismaalt. 

Lepingu toetajad väidavad, et see muudab ülemaailmse plastjäätmete kaubanduse läbipaistvamaks ja paremini reguleerituks, kaitstes inimesi ja keskkonda. Ametnikud seostavad seda edu osaliselt avalikkuse kasvava teadlikkusega, mida toetavad dokumentaalfilmid plastireostuse ohtudest. 

«Need kaadrid surnud albatrossi tibudest Vaikse ookeani saartel, kelle kõht on lahti ja kõik äratuntavad plastikust asjad sees. Ja hiljuti, kui avastasime, et nanoosakesed tõepoolest läbivad hematoentsefaalbarjääri, suutsime tõestada, et plastik on juba meie sees,” ütles National Geographicu ookeanide kaitse ekspeditsiooni juht Paul Rose. Avalikkust on laialt šokeerinud ka hiljutised pildid surnud vaaladest, kelle kõhus on kilode kaupa plastikprügi. 

Keskkonna- ja metsloomade heategevusorganisatsiooni WWF International tegevjuht Marco Lambertini ütles, et tehing oli teretulnud samm ja et rikkad riigid on liiga kaua eitanud vastutust suure hulga plastijäätmete eest. "See on siiski vaid osa teekonnast. Meie ja meie planeet vajame ülemaailmsest plastikriisist ülesaamiseks kõikehõlmavat lepingut,“ lisas Lambertini.

Yana Dotsenko

Allikas:

Jäta vastus