PSÜHoloogia

Eesmärk: võimaldab tuvastada sõltuvuse määra ühest vanemast või mõlemast koos.

Lugu

“Puu otsas pesas magavad linnud: isa, ema ja väike tibu. Äkki tõusis tugev tuul, oks murdus ja pesa kukkus maha: kõik sattusid maapinnale. Isa lendab ja istub ühel oksal, ema istub teisel. Mida tibi teha?»

Tüüpilised normaalsed reaktsioonid

— temagi lendab ja istub oksale;

— lendab ema juurde, sest ta kartis;

— lendab isa juurde, sest isa on tugev;

— jääb maa peale, sest ta ei saa lennata, aga ta kutsub appi ning isa ja ema viivad ta minema.

  • Sellised vastused viitavad sellele, et lapsel on teatav iseseisvus ja ta suudab otsuseid langetada. Ta usub oma jõusse, oskab ka keerulistes olukordades enda peale loota.

Vastused, millele tähelepanu pöörata:

— jääb maa peale, sest ta ei oska lennata;

— sureb sügisel;

— sureb nälga või külma;

— kõik unustavad ta;

Keegi astub talle peale.

  • Last iseloomustab sõltuvus teistest inimestest, eelkõige oma vanematest või tema kasvatamisega seotud isikutest. Ta pole harjunud tegema iseseisvaid otsuseid, ta näeb enda ümber olevates inimestes tuge.

Psühholoogi kommentaar

Esimestel elukuudel sõltub lapse ellujäämine täielikult nendest, kes tema eest hoolitsevad. Sõltuvus on tema jaoks ainus viis instinktiivse rahulolu saamiseks.

Jäik sõltuvus emast tekib siis, kui vähimagi nutu peale neid üles korjatakse. Laps harjub sellega kiiresti ega rahune ka muudel tingimustel. Selline laps kiindub tõenäoliselt ema külge ja isegi täiskasvanud mehena otsib ta instinktiivselt, alateadlikult oma emalt kaitset ja abi.

Palju sõltub sellest, kas laps on suutnud täita oma psühholoogilised vajadused — armastuses, usalduses, iseseisvuses ja tunnustuses. Kui vanemad ei keelanud lapsele tunnustust ja usaldust, siis hiljem õnnestub tal arendada iseseisvus- ja algatusvõimet, mis viib iseseisvustunde kujunemiseni.

Teine iseseisvuse kujunemise tegur on see, et perioodil 2–3 aastat areneb lapsel motoorne ja intellektuaalne iseseisvus. Kui vanemad ei piira lapse tegevust, siis on tal iseseisvus. Vanemate ülesanne sel perioodil on lapse eraldamine ja individualiseerimine, mis võimaldab lapsel tunda end “suurena”. Abi, toetus, aga mitte eestkoste peaks saama vanematele normiks.

Mõned murelikud ja domineerivad emad seovad lapsi tahtmatult enda külge niivõrd, et tekitavad neis kunstliku või piinava sõltuvuse iseendast ja isegi oma tujudest. Need emad, kes kogevad hirmu üksinduse ees, elavad selle üle liigse murega lapse pärast. Selline kiindumus tekitab lapses infantilismi, iseseisvuse puudumist ning ebakindlust enda tugevuste ja võimete osas. Samasuguste tulemusteni võib viia ka isa liigne karmidus, kes mitte ainult ei hari, vaid ka treenib last, nõudes talt vaieldamatut kuulekust ja karistades teda vähimagi sõnakuulmatuse korral.

Testid

  1. Dr Louise Duessi lood: projektiivsed testid lastele
  2. Muinasjutt "Lamb"
  3. Muinasjututest «Vanemate pulma-aastapäev»
  4. Muinasjuttude test "Hirm"
  5. Muinasjutu test "Elevant"
  6. Muinasjutu test "Jalutuskäik"
  7. Tale-test «Uudised»
  8. Muinasjuttude test "Halb unenägu"

Jäta vastus