ECOCUP Festival kuulutab oma põhiideed järgides dokumentaalfilme üheks parimaks alternatiivseks infoallikaks päevakajaliste keskkonnateemadel ja kuumaks aruteluteemaks. Sees peetud koosolekud Euroopa rohelised kõnelused 2018, näitas kinematograafia tõhusust mitte ainult allikana, vaid ka aktiivse teabe levitamise vahendina. Filmilinastused, loengud ja kohtumised ekspertidega äratasid tõesti publiku huvi ning professionaalsed arutelud tõid esile rasked, kuid olulised keskkonnaprobleemid ning mõeldi konkreetseid võimalusi nende lahendamiseks.
Just sellel põhimõttel valisid korraldajad Euroopa roheliste kõneluste 2018 raames linastustele filmid. Need on filmid, mis mitte ainult ei tõsta esile probleeme, vaid pakuvad ka pilku nende lahendusele erinevatest vaatenurkadest ehk aitavad näha probleemi palju sügavamalt. Nagu märkis festivali juht Natalja Paramonova, oli oluline just tasakaalu leidmine – kõigi nende huvide vahel, keda probleemi lahendamine ühel või teisel moel puudutab. Kuna ühekülgne lähenemine toob kaasa moonutusi ja kutsub esile uusi konflikte. Sellega seoses oli festivali teemaks säästev areng.
Natalja Paramonova rääkis Vegetarian festivali eesmärkidest:
«Esialgu, kui läheme ökoloogia teemasse, kujuneb jutt üsna üldiseks. See tähendab, et kui te kilekotti ei ostnud, on see hea. Ja kui minna veidi keerulisemaks, kerkib üles säästva arengu teema. ÜRO säästva arengu eesmärke on 17, nende hulka kuuluvad taskukohane elekter, taskukohane vesi, sooline võrdõiguslikkus ja nii edasi. See tähendab, et saate neid punkte vaadata ja kohe aru saada, mida tähendab säästev areng. See on juba kõrgtase.
Ja festivali avamisel teadsid ainult eksperdid, mida jätkusuutlik arendus. Seega on tore, et hakkame kuidagi aru saama, et me ei saa probleemi lahendamiseks midagi ette võtta. See tähendab, et tõenäoliselt on võimalik pakkuda kõigile odavat energiat, kui põletame kogu oma söe, nafta ja gaasi. Teisest küljest hävitame siis looduse ja ka sellest pole midagi head. See on keerdkäik. Seetõttu rääkis festival sellest, kuidas need probleemid lahendatakse, kuidas seda tasakaalu leida, sealhulgas mõne oma isikliku eesmärgi, sisemise ja välise tähendusega.
Samas pole meie ülesanne mitte hirmutada, vaid muuta ökoloogiateemasse sisenemine huvitavaks ja pehmeks, inspireerivaks. Ja tutvustada inimestele, millised probleemid neil on, aga ka millised lahendused neil on. Ja me püüame valida filme, mis on dokumentaalfilmid. Ja mida on lihtsalt mõnus ja mis kõige tähtsam – huvitav vaadata.
Tasakaalu teemat keskkonnaprobleemidele lahenduse otsimisel festivalil esitletud filmides käsitleti tõesti enamat kui konkreetseid näiteid kasutades. avafilm "Roheline kuld" režissöör Joakim Demmer tõstatas Etioopias välisinvestorite poolt maade haaramise äärmiselt terava probleemi. Tasakaaluprobleemiga seisis lavastaja silmitsi vahetult võtetel – püüdes säilitada kompromissi vajaduse vahel riigi olukorrast tõtt rääkida ja kaitsta inimesi, kes üritavad võidelda võimude omavoliga. 6 aastat kestnud filmimine oli täis reaalset ohtu ja suurem osa sellest toimus kodusõjast haaratud piirkonnas.
Film "Aken õue" Itaalia režissöör Salvo Manzone näitab tasakaaluprobleemi absurdses ja isegi koomilises olukorras. Filmi kangelane jälgib oma korteri aknast prügimäge ja mõtleb, kust see pärit on ja kes peaks selle ära koristama? Tõeliselt lahendamatuks muutub olukord aga siis, kui selgub, et prügi ei saa ära viia, sest see toestab kokku variseva maja seinu. Ägedat tähenduste ja huvide konflikti globaalse soojenemise probleemi lahendamisel näitas filmis režissöör Philip Malinowski "Maa hoidjad" Aga ajaloo keskpunktis "Sügavusest" Valentina Pedicini osutub konkreetse inimese huvideks ja kogemusteks. Filmi kangelanna on viimane naissoost kaevur, kelle jaoks miin on tema saatus, mida ta püüab kaitsta.
lõpufilm "Tähendust otsimas" See pole esimene kord, kui Nathanael Coste'i festivalil näidatakse. Pilt võitis möödunud aasta festivalil peaauhinna ja valiti välja pärast suurejoonelist ülemaailmset edu. Sõltumatu dokumentaalfilmitegija poolt ühisrahastusplatvormilt kogutud vahenditega filmitud filmi on filmilevitajate toetuseta linastunud kogu maailmas ja tõlgitud 21 keelde. Pole üllatav, et lugu turundajast, kes hülgab eduka karjääri ja asub tähendust otsima ümbermaailmareisile, puudutab iga vaatajat erinevatel tasanditel. See on lugu inimesest tänapäevastes globaalse industrialiseerimise tingimustes, elu kõigi aspektide kommertsialiseerumise ning inimese ja looduse ning tema vaimsete juurtega sideme kadumises.
Festivalil kõlas ka taimetoitluse teema. Ühel kiirkohtumisel ekspertidega esitati küsimus, kas veganlus päästab maailma. Mahepõllumajandusspetsialist ja toitumisspetsialist Helena Drewes vastas küsimusele säästva arengu vaatenurgast. Ekspert näeb taimetoitluse teed paljutõotavana, kuna see loob lihtsama ahela tootmisest tarbimiseni. Erinevalt loomse toidu söömisest, kus me peame looma toitmiseks esmalt rohtu kasvatama ja seejärel looma ära sööma, on taimse toidu söömise ahel stabiilsem.
Professionaalsed ökoloogiaeksperdid meelitati festivalil osalema tänu Euroopa Liidu Venemaa delegatsiooni programmile „Avalik diplomaatia. EL ja Venemaa. Nii eristusid festivalil näidatud filmide ümber toimunud diskussioonid konkreetsete teemade poolest ning aruteludele olid kutsutud just selles filmis tõstatatud keskkonnateemadele spetsialiseerunud eksperdid.