Meie elu ei saa ette kujutada ilma kunstliku valgustuseta. Inimesed vajavad eluks ja tööks lihtsalt valgustust lampide abil. Varem kasutati selleks ainult tavalisi hõõglampe.
Hõõglampide tööpõhimõte põhineb hõõgniidi läbiva elektrienergia muundamisel valguseks. Hõõglampides kuumeneb volframniit elektrivoolu toimel eredaks helenduseks. Kuumutatud hõõgniidi temperatuur ulatub 2600-3000 kraadini C. Hõõglampide kolvid tühjendatakse või täidetakse inertgaasiga, milles volframniit ei ole oksüdeerunud: lämmastik; argoon; krüptoon; lämmastiku, argooni, ksenooni segu. Hõõglambid lähevad töötamise ajal väga kuumaks.
Iga aastaga kasvab inimkonna vajadus elektri järele üha enam. Valgustustehnoloogiate arendamise väljavaadete analüüsi tulemusena tunnistasid eksperdid kõige edumeelsemaks suunaks vananenud hõõglampide asendamist säästulampidega. Eksperdid usuvad, et selle põhjuseks on viimase põlvkonna säästulampide märkimisväärne paremus "kuumade" lampide ees.
Energiasäästulampe nimetatakse luminofoorlampideks, mis kuuluvad gaaslahendusvalgusallikate laia kategooriasse. Lahenduslambid, erinevalt hõõglampidest, kiirgavad valgust lambiruumi täitva gaasi läbiva elektrilahenduse tõttu: gaaslahenduse ultraviolettkiirgus muundub meile nähtavaks valguseks.
Säästulambid koosnevad elavhõbedaauru ja argooniga täidetud kolvist ning liiteseadist (starterist). Kolvi sisepinnale kantakse spetsiaalne aine, mida nimetatakse fosforiks. Lambi kõrgepinge toimel toimub elektronide liikumine. Elektronide kokkupõrge elavhõbeda aatomitega tekitab nähtamatut ultraviolettkiirgust, mis fosforit läbides muundub nähtavaks valguseks.
Пsäästulampide eelised
Säästulampide peamine eelis on nende kõrge valgusefektiivsus, mis on mitu korda kõrgem kui hõõglampidel. Energiasäästukomponent seisneb just selles, et säästulambile antud elektrienergia maksimum muutub valguseks, samas kui hõõglampides kulub kuni 90% elektrist lihtsalt volframtraadi soojendamisele.
Energiasäästulampide veel üks vaieldamatu eelis on nende kasutusiga, mille määrab ajavahemik 6–15 tuhat tundi pidevat põlemist. See näitaja ületab tavaliste hõõglampide kasutusiga umbes 20 korda. Kõige tavalisem hõõglambi rikke põhjus on põlenud hõõgniit. Säästulambi mehhanism väldib seda probleemi, nii et nende kasutusiga on pikem.
Energiasäästulampide kolmas eelis on võimalus valida valguse värvi. Seda võib olla kolme tüüpi: päevane, loomulik ja soe. Mida madalam on värvitemperatuur, seda lähemal on värv punasele; mida kõrgem, seda lähemal sinisele.
Energiasäästulampide eeliseks on ka nende madal soojusemissioon, mis võimaldab kasutada suure võimsusega kompaktluminofoorlampe habras seinavalgustites, lampides ja lühtrites. Nendes kõrge kuumutustemperatuuriga hõõglampe ei saa kasutada, kuna kasseti plastosa või traat võib sulada.
Säästulampide järgmine eelis on see, et nende valgus jaotub pehmemalt, ühtlasemalt kui hõõglampidel. Selle põhjuseks on asjaolu, et hõõglambis tuleb valgus ainult volframniidist, säästulambil aga helendab kogu selle ala. Tänu ühtlasemale valgusjaotusele vähendavad säästulambid inimsilma väsimust.
Energiasäästulampide puudused
Säästulampidel on ka puudusi: nende soojendusfaas kestab kuni 2 minutit, see tähendab, et maksimaalse heleduse saavutamiseks kulub veidi aega. Samuti vilguvad säästulambid.
Säästulampide puuduseks on ka see, et inimene ei saa neist olla lähemal kui 30 sentimeetrit. Säästulampide kõrge ultraviolettkiirguse taseme tõttu võivad nende lähedale asetamisel kahju saada liigse nahatundlikkusega inimesed ja dermatoloogilistele haigustele kaldujad. Kui aga inimene asub lampidest mitte lähemal kui 30 sentimeetrit, ei tehta talle kahju. Samuti ei ole soovitatav eluruumides kasutada säästulampe võimsusega üle 22 vatti, kuna. see võib negatiivselt mõjutada ka inimesi, kelle nahk on väga tundlik.
Veel üks puudus on see, et säästulambid ei ole kohandatud töötama madalal temperatuuril (-15-20ºC) ning kõrgendatud temperatuuridel väheneb nende valguse emissiooni intensiivsus. Säästulampide kasutusiga sõltub oluliselt töörežiimist, eriti ei meeldi neile sagedane sisse- ja väljalülitamine. Säästulampide konstruktsioon ei võimalda neid kasutada valgustites, kus on valgustugevuse regulaatorid. Kui võrgupinge langeb üle 10%, säästulambid lihtsalt ei sütti.
Puuduseks on elavhõbeda ja fosfori sisaldus, mida, kuigi väga väikestes kogustes, leidub säästulampides. See ei oma tähtsust, kui lamp töötab, kuid võib olla ohtlik, kui see on katki. Samal põhjusel võib säästulambid liigitada keskkonnakahjulikeks ja seetõttu vajavad need spetsiaalset utiliseerimist (neid ei saa visata prügirenni ja tänavaprügikonteineritesse).
Energiasäästulampide teine puudus võrreldes traditsiooniliste hõõglampidega on nende kõrge hind.
Euroopa Liidu energiasäästustrateegiad
2005. aasta detsembris andis EL välja direktiivi, millega kohustati kõiki liikmesriike töötama välja riiklikud energiatõhususe tegevuskavad (EEAP – Energie-Effizienz-Actions-Plane). Vastavalt EEAP-dele peab iga 9 EL-i riik järgmise 2008 aasta jooksul (2017–27) saavutama igal aastal vähemalt 1% elektrienergia säästmise kõigis oma tarbimissektorites.
Euroopa Komisjoni korraldusel töötas EEAP rakendusskeemi välja Wuppertali Instituut (Saksamaa). Alates 2011. aastast on kõik EL riigid kohustatud neid kohustusi rangelt täitma. Tehisvalgustussüsteemide energiatõhususe parandamise plaanide väljatöötamine ja elluviimise jälgimine on usaldatud spetsiaalselt loodud töörühmale – ROMS (Roll out Member States). Selle asutasid 2007. aasta alguses Euroopa valgustustootjate ja -komponentide liit (CELMA) ja Euroopa valgusallikate tootjate liit (ELC). Nende ametiühingute ekspertide hinnangute kohaselt on kõigil 27 ELi riigil energiatõhusate valgustusseadmete ja -süsteemide kasutuselevõtu kaudu reaalsed võimalused CO2 heitkoguste vähendamiseks kokku peaaegu 40 miljoni tonni võrra aastas, millest: 20 miljonit tonni CO2 aastas – erasektoris; 8,0 miljonit tonni CO2 aastas – mitmesuguse otstarbega avalikes hoonetes ja teenindussektoris; 8,0 miljonit tonni CO2 aastas – tööstushoonetes ja väiketööstuses; 3,5 miljonit tonni CO2 aastas – linnade välisvalgustites. Energiasäästu soodustab ka uute Euroopa valgustusstandardite kasutuselevõtt valgustusseadmete projekteerimisel: EN 12464-1 (Siseruumide töökohtade valgustus); EN 12464-2 (Välistöökohtade valgustus); EN 15193-1 (Hoonete energiahinnang – valgustuse energianõuded – valgustuse energiavajaduse hindamine).
Vastavalt ESD direktiivi (Energy Services Direktiiv) artiklile 12 delegeeris Euroopa Komisjon Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (CENELEC) volituse töötada välja konkreetsed energiasäästustandardid. Nendes standardites tuleks ette näha ühtlustatud meetodid nii hoonete kui terviku kui ka üksikute toodete, paigaldiste ja süsteemide energiatõhususe näitajate arvutamiseks inseneriseadmete kompleksis.
Euroopa Komisjoni poolt 2006. aasta oktoobris esitatud energiaalase tegevuskavaga kehtestati 14 tooterühmale ranged energiatõhususe standardid. Nende toodete loetelu suurendati 20. aasta alguses 2007 positsioonini. Tänava-, kontori- ja koduvalgustid liigitati energiasäästu erikontrolli alla kuuluvate kaupade hulka.
2007. aasta juunis avaldasid Euroopa valgustite tootjad üksikasjad kodumajapidamises kasutatavate madala efektiivsusega lambipirnide järkjärgulise kaotamise ja nende täieliku Euroopa turult kõrvaldamise kohta 2015. aastaks. Arvutuste kohaselt vähendab see algatus CO60 heitkoguseid 2%. (23 megatonni võrra aastas) majapidamiste valgustusest, säästes umbes 7 miljardit eurot ehk 63 gigavatt-tundi elektrit aastas.
ELi energeetikavolinik Andris Piebalgs väljendas rahulolu valgustusseadmete tootjate algatuse üle. 2008. aasta detsembris otsustas Euroopa Komisjon hõõglambid järk-järgult kasutuselt kõrvaldada. Vastuvõetud resolutsiooni kohaselt asendatakse palju elektrit tarbivad valgusallikad järk-järgult energiasäästlike vastu:
september 2009 – keelatud on jäätunud ja läbipaistvad hõõglambid üle 100 W;
september 2010 – läbipaistvad hõõglambid üle 75 W ei ole lubatud;
september 2011 – keelatud on üle 60 W läbipaistvad hõõglambid;
september 2012 – kehtestatakse üle 40 ja 25 W läbipaistvate hõõglampide keeld;
September 2013 – kehtestatakse ranged nõuded kompaktluminofoorlampidele ja LED-valgustitele;
September 2016 – kehtestatakse ranged nõuded halogeenlampidele.
Asjatundjate hinnangul väheneb säästupirnidele ülemineku tulemusel elektritarbimine Euroopa riikides 3-4%. Prantsusmaa energiaminister Jean-Louis Borlo on hinnanud energiasäästu potentsiaaliks 40 teravatt-tundi aastas. Peaaegu sama palju kokkuhoidu annab Euroopa Komisjoni varem vastu võetud otsus kaotada kontorites, tehastes ja tänavatel traditsioonilised hõõglambid järk-järgult.
Energiasäästustrateegiad Venemaal
1996. aastal võeti Venemaal vastu energiasäästu seadus, mis mitmel põhjusel ei toiminud. 2008. aasta novembris võttis riigiduuma esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu „Energiasäästmise ja energiatõhususe suurendamise kohta“, mis näeb ette energiatõhususe standardite kehtestamise üle 3 kW võimsusega seadmetele.
Seaduseelnõuga sätestatud normide kehtestamise eesmärk on energiatõhususe suurendamine ja energiasäästu stimuleerimine Vene Föderatsioonis. Seaduseelnõu kohaselt viiakse energiasäästu ja energiatõhususe valdkonna riiklikud reguleerimismeetmed läbi, kehtestades: näitajate loetelu Vene Föderatsiooni moodustavate üksuste ja kohalike omavalitsuste täitevvõimude tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks. energiasäästu ja energiatõhususe valdkond; nõuded energiaseadmete tootmisele ja ringlusele; piirangud (keeld) tootmisvaldkonnas energiaressursside ebaproduktiivset tarbimist võimaldavate energiaseadmete müümise eesmärgil Vene Föderatsiooni territooriumil ja ringlusse Vene Föderatsioonis; nõuded energiaressursside tootmise, ülekande ja tarbimise arvestusele; hoonete, rajatiste ja rajatiste energiatõhususe nõuded; nõuded elamufondi energiasäästumeetmete sisule ja ajastusele, sh kodanikele – korterelamute korterite omanikele; energiasäästu ja energiatõhususe valdkonna teabe kohustusliku levitamise nõuded; nõuded energiasäästu ja energiatõhususe valdkonna teabe- ja haridusprogrammide elluviimiseks.
2. juulil 2009 ei välistanud Venemaa president Dmitri Medvedev riiginõukogu presiidiumi koosolekul Venemaa majanduse energiatõhususe parandamise teemal, et Venemaal kehtestatakse energiatõhususe suurendamiseks kehtestataks hõõglampide ringlus.
Majandusarenguminister Elvira Nabiullina teatas omakorda pärast Vene Föderatsiooni Riiginõukogu Presiidiumi koosolekut, et jaanuarist võidakse kehtestada üle 100 W võimsusega hõõglampide tootmise ja ringluse keeld. 1, 2011. Nabiullina sõnul näeb vastavaid meetmeid ette energiatõhususe seaduse eelnõu, mis on ettevalmistamisel teisele lugemisele.