Enne, kui teadsin, et minust saab emaks, olin professionaalne lumelaudur, kikkpoksisin kolm korda nädalas ja veetsin kogu oma vaba aja jõusaalis. Olin kindel, et mu rasedus kulgeb kergelt, ilma komplikatsioonideta ja unistasin, kuidas me beebiga koos joogat teeme. Tahtsin olla kõige õnnelikum ja terveim ema üldse! No või ma tõesti tahtsin seda… Tegelikkus osutus aga hoopis teistsuguseks. Alles siis, kui mu tütar oli kaheaastane, oli mul jõudu ja aega vähemalt natukenegi trenni teha. Mul polnud aimugi kõigist emaduse raskustest ega osanud isegi ette kujutada, et kõik treeningutel ja võistlustel saadud vigastused meenutavad mulle pärast sünnitust iseennast ja ma hakkan istuma. Õnneks on see aeg seljataga ning nüüd tahan jagada oma kogemust, kuidas mul õnnestus naasta spordi ja aktiivse elustiili juurde. Siin on kolm õppetundi, mille õppisin (loodan, et need on kasulikud mitte ainult värsketele emadele): 1) Ole enda vastu lahke Enne rasedust pidasin end supersportlaseks, olin üsna naiivne, nõudlik ega andestanud endale ega teistele mingeid puudujääke. Minu ettekujutus sellest, mida tähendab olla heas vormis, oli raudne, kuid mu keha on muutunud. Kuni sain uuesti jõusaali astuda, pidin õppima oma mõtetest lahti laskma, elama olevikus ja nautima hetke. 2) Pole piisavalt aega? Proovi midagi uut! Ma ei teinud sporti, sest mul polnud selleks aega. See veendumus oli minu peamine takistus. Mida rohkem ma mõtlesin sellele, kui palju aega peaksin kulutama jõusaali tööle sõitmiseks, seda rohkem leidsin vabandusi, miks sinna mitte minna. Ühel päeval otsustasin täielikust meeleheitest hakata mööda maja jooksma... Ma vihkasin jooksmist, kuid mu keha ja vaim nõudsid treenimist. Ja tead, mis ma leidsin? Mida mulle väga meeldib joosta! Ja jooksen siiani ja viimase kolme aasta jooksul olen jooksnud kaks poolmaratoni. Niisiis, see pole ajapuudus, vaid vanad harjumused ja tõekspidamised. 3) Tähistage oma elu – te ei tea kunagi, keda inspireerite Muidugi oli mul raske unustada oma varasemaid saavutusi spordis ja alustada kõike nullist. Minu areng jooksmises ei tundunud mulle nii märkimisväärne. Küll aga märkasin, et kui ma sõpradele neist rääkisin, inspireerisin neid oma eeskujuga ja ka nemad hakkasid jooksma. Ja see on nii hea põhjus rõõmustamiseks! Ja ma sain aru, et ükskõik mida sa ka ei teeks, rõõmusta selle üle, jaga oma rõõmu teistega ja tähista oma elu! Allikas: zest.myvega.com Tõlge: Lakshmi
2022-11-11