Vastavalt oma missioonile teeb MedTvoiLokony toimetus kõik endast oleneva, et pakkuda usaldusväärset meditsiinilist sisu, mida toetavad uusimad teaduslikud teadmised. Täiendav lipp "Kontrollitud sisu" näitab, et artikli on läbi vaadanud või kirjutanud otse arst. See kaheastmeline kontrollimine: meditsiiniajakirjanik ja arst võimaldavad meil pakkuda kõrgeima kvaliteediga sisu, mis on kooskõlas praeguste meditsiiniliste teadmistega.
Meie pühendumust selles vallas on hinnanud muu hulgas Terviseajakirjanike Ühendus, kes tunnustas MedTvoiLokony toimetuskolleegiumi Suure Koolitaja aunimetusega.
Alzheimeri tõbi on kesknärvisüsteemi degeneratiivne haigus. Haiguse kulg on progresseeruv ning patsientidel tekivad mälukaotuse, dementsuse ja teadvusehäirete sümptomid. Haiguse põhjused pole täielikult teada, hinnanguliselt mõjutavad mõju nii geneetilised kui ka keskkonnategurid. Haiguse kulgu võivad mõjutada ka kaasuvad haigused, näiteks südame-veresoonkonna haigused.
Paljud uuringud kinnitavad Vahemere dieedi ennetavat mõju Alzheimeri tõve tekkele. See dieet sisaldab rohkelt köögivilju ja puuvilju, jämedateratooteid (täisteraleib, tangud), merekala. Seda iseloomustab suur hulk vitamiinikiudaineid, antioksüdantseid flavonoide ja asendamatuid polüküllastumata rasvhappeid kalast ja taimsetest rasvadest ning madal küllastunud rasvhapete sisaldus loomsetest rasvadest.
Seetõttu soovitatakse Alzheimeri tõbe põdevatele inimestele ja ennekõike ennetavalt järgida Vahemere dieeti. See dieet peaks piirama küllastunud rasvhapete tarbimist. Küllastunud rasvhapped tõstavad üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli kontsentratsiooni, omavad põletikku soodustavat toimet ja suurendavad vere hüübimist, aidates seeläbi kaasa ateroskleroosi tekkele. Suures koguses küllastunud rasvhappeid leidub loomseid rasvu sisaldavates toodetes nagu: rasvane liha, rasvane liha, seapekk, või, peekon, kollane ja sulatatud juust, rasvane piim, aga ka palmi- ja kookosõli.
Rasvad peaksid pärinema kalast ning väikese lisandina roogadele võiks anda polüküllastumata rasvhappeid sisaldavad taimeõlid (oliiviõli, rapsiõli, päevalilleõli, linaseemneõli). On näidatud, et dekosaheksaeenhappe (DHA) – oomega-3 polüküllastumata rasvhappe – puudust võib seostada Alzheimeri tõve esinemisega. DHA-rikka toidu söömine vähendab triglütseriidide taset veres, samuti on näidatud, et selle puudus võib põhjustada ajus madalat serotoniini taset ja takistab Alzheimeri tõvele omaste muutuste teket. Head oomega-3 allikad on õline merekala (makrell, heeringas, lõhe, hiidlest) ning sojaõli ja linaseemneõli. Vähemalt kaks korda nädalas on soovitatav süüa merekalu nagu makrell, heeringas ja sardiin nende oomega-2 rasvhapete sisalduse tõttu. Inimeste puhul, kes juba põevad Alzheimeri tõbe, võib DHA lisamine toidule toidulisandite näol olla kasulik.
Üks Alzheimeri tõve tekke ja arengu riskitegureid võib olla kõrge homotsüsteiini tase, mille liiga kõrge tase võib kahjustada närvirakke. Foolhappe ja B-vitamiinide puudus põhjustab homotsüsteiini taseme tõusu. Head foolhappe allikad on rohelised köögiviljad (salat, petersell, spargelkapsas) ja puuviljad, täisteraleib ja kaunviljad (oad, herned).
On väga oluline, et toidus oleks õiges koguses köögi- ja puuvilju, mis sisaldavad looduslikke antioksüdante nagu C-vitamiin, flavonoidid. Erilisi antioksüdantseid omadusi omistatakse tumesiniste puuviljade koostisosadele, nagu mustikad, mustikad ja murakad. On näidatud, et mustikate söömine parandab vanemas eas mälu.
Samuti tasub hoida kolesteroolitase madalal ja vererõhk piisav. Loomset päritolu tooteid tuleks vähendada, punane liha tuleks asendada lahja linnuliha, kaunviljade ja kalaga. Lauasoola tarbimise vähendamine (lisatakse roogadele ja töödeldud toodetest, nagu külmad lihalõigud, leib, soolased suupisted) aitab kaasa vererõhu langusele.
Teine koostisosa, millel võib olla kasulik mõju Alzheimeri tõve ennetamisele ja ravile, on kurkum. Selle taime risoomides leiduv looduslik koostisosa toetab Alzheimeri tõbe põhjustavate valkude hävitamist. Kurkum on kaasaskantavate vürtsisegude koostisosa.
Mitte kõik dieedid pole meie kehale tervislikud ja ohutud. Enne dieedi alustamist on soovitatav konsulteerida oma arstiga, isegi kui teil pole terviseprobleeme. Dieedi valimisel ärge kunagi järgige hetkemoodi. Pea meeles, et mõned dieedid, sh. madala spetsiifiliste toitainete sisaldusega või tugevalt piirates kaloreid ning monodieedid võivad olla kehale laastavad, kaasa tuua söömishäirete riski ja võivad samuti suurendada söögiisu, aidates kaasa endise kehakaalu kiirele taastumisele.
Lisaks on aju ja närvisüsteemi heaks tööks vaja muuhulgas magneesiumi, tsinki, rauda, B-vitamiine. Lisaks täistera teraviljatoodetele on nende koostisosade toidus heaks allikaks köögiviljad, pähklid, kaunviljaseemned, kõrvitsaseemned ja päevalilleseemned. Letsitiin on vajalik ühe neurotransmitteri moodustamiseks ja mõjutab mälu. Seda leidub maapähklites, sojaubades, linaseemnetes ja nisuidudes.
dr Katarzyna Wolnicka – dietoloog, Toidu ja Toitumise Instituut