Paju tsütidia (Cytidia salicina)

Süstemaatika:
  • Osakond: Basidiomycota (Basidiomycota)
  • Alajaotus: Agaricomycotina (Agaricomycetes)
  • Klass: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
  • Järjestus: Corticiales
  • Perekond: Corticiaceae (Corticiaceae)
  • Perekond: Cytidia (Cytidia)
  • Type: Cytidia salicina (Cytidia paju)

:

  • Terana salicina
  • Lomatia salicina
  • Lomata salitsiin
  • Hõõguv linn
  • Auricularia salicina
  • Paju koor
  • Thelephora salicina

Viljakehad on erksad, rikkalikult punased (varjund varieerub oranžikaspunasest kuni burgundi ja punakasvioletseni), läbimõõduga 3–10 mm, enam-vähem ümarad, lahtine mahajäänud servaga või isegi lahti painutatud, kergesti eraldatavad substraat. Nad paiknevad rühmadena, algul üksikult, kasvades võivad nad ühineda, moodustades üle 10 cm pikkuseid laike ja triipe. Pind on peaaegu ühtlasest kuni enam-vähem väljendunud radiaalselt kortsus, matt, märja ilmaga võib olla limane. Konsistents on tarretisesarnane, tihe. Kuivatatud isendid muutuvad kõvaks, sarvekujuliseks, kuid ei pleeki.

Paju tsütiidia – oma nime kinnituseks – kasvab pajude ja paplite surnud okstel, mitte kõrgel maapinnast ning tunneb end kõige paremini niisketes kohtades, sh mägistel aladel. Aktiivne kasvuperiood kevadest sügiseni, pehmes kliimas aastaringselt.

Seene mittesöödav.

Surnud puidul ja lehtpuu kuivanud puidul kasvav radiaalflebia erineb paju tsütiidist suuremate mõõtmete (nii üksikud viljakehad kui ka nende konglomeraadid), oluliselt volditum-kortsulisema pinna, sakilise serva, värvilahenduse (rohkem oranži), a. värvimuutus kuivamisel ja külmumisel (mustaks või pleekub olenevalt asjaoludest).

Foto: Larissa

Jäta vastus