Ülerahvastatud rida (Lyophyllum decastes)

Süstemaatika:
  • Osakond: Basidiomycota (Basidiomycota)
  • Alajaotus: Agaricomycotina (Agaricomycetes)
  • Klass: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
  • Alamklass: Agaricomycetidae (Agaricomycetes)
  • Järjestus: Agaricales (agaric või Lamellar)
  • Perekond: Lyophyllaceae (Lyophyllaceae)
  • Perekond: Lyophyllum (Lyophyllum)
  • Type: Lyophyllum decastes (rahvarohke roohein)
  • Lyophyllum rahvarohke
  • Rearühm

Crowded Row (Lyophyllum decastes) foto ja kirjeldus

Lyophyllum rahvarohke on väga laialt levinud. Kuni viimase ajani arvati, et selle seene põhiliseks pärandiks on pargid, väljakud, teeääred, nõlvad, servad jms avatud ja poolavatud kohad. Samal ajal oli omaette liik Lyophyllum fumosum (L. suitsuhall), mis on seotud metsade, eriti okaspuudega, mõned allikad kirjeldasid seda isegi kui männi või kuuse mükoriisa tekitajat, väliselt väga sarnane L.decastes ja L. .shimeji. Hiljutised molekulaarsed uuringud on näidanud, et selliseid üksikuid liike ei eksisteeri ja kõik L.fumosum'iks liigitatud leiud on kas L.decastes (sagedamini) või L.shimeji (Lyophyllum shimeji) (harvem männimetsades). Seega on tänasest (2018) liik L.fumosum kaotatud ja seda peetakse L.decastes’i sünonüümiks, laiendades oluliselt viimase elupaiku peaaegu “ükskõik millisele poole”. Noh, L.shimeji, nagu selgus, ei kasva mitte ainult Jaapanis ja Kaug-Idas, vaid on laialt levinud kogu boreaalses vööndis Skandinaaviast Jaapanini ning mõnes kohas leidub seda parasvöötme männimetsades. . Ta erineb L. decastesist ainult suuremate viljakehade poolest, millel on jämedamad jalad, kasv väikestes kogumikes või eraldi, kinnitumine kuivadesse männimetsadesse ja noh, molekulaarsel tasemel.

rida:

Rahvarohkel real on suur müts, läbimõõduga 4-10 cm, nooruses poolkerakujuline, padjakujuline, seene küpsedes avaneb see pooleldi laiali, harvem maas, kaotades sageli oma kuju geomeetrilise korrektsuse (serv mähkub, muutub laineliseks, praguneb jne). Ühest liigendist leiab tavaliselt erineva suuruse ja kujuga mütse. Värvus hallikaspruun, pind sile, sageli kleepuva mullaga. Kübara viljaliha on paks, valge, tihe, elastne, kergelt “rea” lõhnaga.

Rekordid:

Suhteliselt tihe, valge, kergelt kleepuv või lahtine.

Spooripulber:

Valge.

Jalg:

Paksus 0,5-1,5 cm, kõrgus 5-10 cm, silindriline, sageli paksenenud alumise osaga, sageli väändunud, deformeerunud, alusest kokku sulanud teiste jalgadega. Värvus – valgest pruunikani (eriti alumises osas), pind sile, viljaliha kiuline, väga vastupidav.

hiline seen; esineb augusti lõpust oktoobri lõpuni erinevat tüüpi metsades, eelistades spetsiifilisi piirkondi nagu metsateed, harvendatud metsaservi; mõnikord kohtab parkides, heinamaades, põõsastel. Enamasti kannab see vilja suurte kobaratena.

Sulatatud rida (Lyophyllum connatum) on heledat värvi.

Ülerahvastatud rida võib segi ajada mõne söödava ja mittesöödava agarikuliigiga, mis kasvavad hunnikutes. Nende hulgas on sellised hariliku perekonna liigid nagu Collybia acervata (kübara ja jalgade punaka varjundiga väiksem seen) ja puidu pruunmädaniku põhjustav Hypsizygus tessulatus, samuti mõned meeagariku liigid perekonnast Armillariella. ja heinamaa mee agaric (Marasmius oreades).

Ülerahvastatud rehekas peetakse ebakvaliteetseks söögiseeneks; viljaliha tekstuur annab ammendava vastuse, miks.

Jäta vastus