Istuva eluviisi tagajärjed. Milliseid haigusi võib oodata?
Istuva eluviisi tagajärjed. Milliseid haigusi võib oodata?Istuva eluviisi tagajärjed. Milliseid haigusi võib oodata?

Istuva eluviisiga elades puutume kahjuks kokku paljude haigustega ja haigustega, mis on seotud meie töö tüübi või lõõgastusviisidega (nt teleri vaatamine istuvas asendis). Uuringute kohaselt teeb kuni 70% Poolas töötavatest inimestest oma tööd istudes ja see ainult suurendab haigestunute arvu.

Istuva eluviisi tagajärjed

  • Kogu keha lihaste nõrkus
  • Sidemete nõrkus
  • Lülisamba pikka aega vales asendis hoidmine, seega: seljavalu
  • Degeneratiivsed muutused selgroos
  • Valu lihastes ja liigestes

Rasvumine ja ülekaalulisus

Istuva eluviisi üheks tagajärjeks on ka kaalutõus, tavaliselt kontrollimatult. Ülekaalulised, rasvunud või haiguslikult rasvunud inimesed kalduvad elama istuva eluviisiga nii töö tõttu kui ka omal valikul – kodus. Rasvkude ladestub suuremas koguses ja mõnikord ebaühtlaselt. Siit ka naiste probleemid – tselluliit ehk kilode juurdevõtmisel – venitusarmid.

Muud haigused – mis võib juhtuda?

Istuv eluviis võib kaasa tuua ka arenenumad haigused, näiteks kõikvõimalikud lülivahekettad. See on ka ishiase ehk närvijuurte valuliku kokkusurumise põhjus. Väga sageli tekib pikka aega istuva eluviisiga inimestel lumbago ehk äge krooniline valu selja nimmepiirkonnas. Seda leidub väga sageli, umbes 60–80 protsenti. elanikkonnast kaebavad seda tüüpi valu üle vähemalt korra oma elus.

Kuidas seda muuta?

Kuigi enamik meist töötab “istudes”, saame vabal ajal, tööks mittereserveeritud ajal midagi ära teha oma keha ja organismi heaks. See “miski” on füüsiline pingutus, füüsiline tegevus, ühesõnaga – sport. Eespool kirjeldatud degeneratsioonid või vaevused on samuti rangelt seotud vähese liikumisega, mitte ühegi spordialaga. Seega tasub leida mõni sportlik hobi või pühendada lausa tund aega koeraga jalutamisele iga päev. See aitab kindlasti edasisi muutusi pidurdada.

Juhtige tervislikku eluviisi!

  1. Selle asemel, et bussiga tööle sõita, on parem minna jalgsi, kasvõi pikemale maale. Sellel on suur mõju nii meie kehale kui vaimule – hapnikurikkast ajust on tööl rohkem vaja kui väsinud ja “teenitud” organ.
  2. Vähemalt 2-3 korda nädalas harrastame valitud spordiala, selleks võib olla jalgratas, fitness, tantsutund või muu füüsiline pingutus
  3. Nädalavahetused on parem veeta õues, teel, palju kõndides ja terve nädala jooksul oma seisvaid lihaseid ja liigeseid treenides

Jäta vastus