Arsti ootesaalis. Ootamine läheb aina pikemaks. Mida teha? Võtame välja nutitelefoni, vaatame sõnumeid, surfame internetis, mängime mänge – kõike, et igav ei hakkaks. Kaasaegse maailma esimene käsk on: igav ei tohi olla. Füüsik Ulrich Schnabel väidab, et igavlemine on teile kasulik ja selgitab, miks.
Mida rohkem me midagi igavuse vastu teeme, seda igavamaks meil läheb. Nii järeldab Briti psühholoog Sandy Mann. Ta väidab, et meie ajal kurdab iga sekund, et tal on sageli igav. Töökohal kaebab kaks kolmandikku sisemise tühjuse tunde üle.
Miks? Kuna me ei talu enam tavapärast seisakuaega, haarame igal ilmuval vabal minutil kohe oma nutitelefoni ning närvisüsteemi kõditamiseks vajame üha suuremat annust. Ja kui pidev põnevus muutub harjumuspäraseks, lakkab see peagi oma mõju andmast ja hakkab meid tüütama.
Kui pidev põnevus muutub harjumuspäraseks, lakkab see peagi oma mõju avaldamast ja hakkab meid tüütama.
Saabuvat hirmuäratavat tühjusetunnet saab proovida kiiresti täita uue “ravimiga”: uute aistingute, mängude, rakendustega ja seeläbi vaid tagada, et lühiajaliselt kasvanud põnevuse tase muutub uueks igavaks rutiiniks.
Mida sellega teha? Igav, soovitab Sandy Mann. Ärge jätkake enda turgutamist üha uute infodoosidega, vaid lülitage korraks närvisüsteem välja ja õppige nautima mittemidagitegemist, hindama igavust kui vaimset detox programmi. Rõõmustage hetkede üle, mil me ei pea midagi tegema ja midagi ei juhtu, et saaksime lasta mõnel infol endast mööda hõljuda. Mõelge mõnele lollusele. Vaata lihtsalt lakke. Sule silmad.
Kuid me saame oma loovust teadlikult kontrollida ja arendada igavuse abil. Mida igavam meil on, seda rohkem fantaasiaid pähe ilmub. Sellele järeldusele jõudsid psühholoogid Sandy Mann ja Rebeca Cadman.
Uuringus osalejad kulutasid veerand tundi telefoniraamatust numbreid kopeerides. Pärast seda tuli välja mõelda, milleks neid kahte plasttopsi kasutada saab.
Suurt igavust vältides osutusid need vabatahtlikud leidlikeks. Neil oli rohkem ideid kui kontrollrühmal, kes polnud varem ühtegi rumalat ülesannet teinud.
Saame oma loovust teadlikult kontrollida ja arendada läbi igavuse. Mida igavam meil on, seda rohkem fantaasiaid pähe ilmub
Teise katse ajal kirjutas üks rühm uuesti telefoninumbreid, teine ei lubatud seda teha, osalejad said lehitseda ainult telefoniraamatut. Tulemus: need, kes telefoniraamatut lehitsesid, leidsid plasttopsidele isegi rohkem kasutusviise kui need, kes numbreid kopeerisid. Mida igavam on üks ülesanne, seda loovamalt läheneme järgmisele.
Aju-uurijate sõnul võib igavus tekitada veelgi rohkem. Nad usuvad, et see seisund võib olla kasulik ka meie mälule. Ajal, mil meil on igav, saab nii hiljuti uuritud materjali kui ka praegust isiklikku kogemust töödelda ja pikaajalisse mällu kanda. Sellistel juhtudel räägime mälu konsolideerimisest: see hakkab tööle, kui me mõnda aega midagi ei tee ega keskendu ühelegi konkreetsele ülesandele.