Sisu
Ajad muutuvad, muutub suhtumine teistesse ja iseendasse. Kuid see stereotüüp seksuaalsuse kohta elab kuidagi edasi. Selle lükkavad ümber meie eksperdid — seksuoloogid Alain Eril ja Mireille Bonyerbal.
Ühiskonnas on ammu juurdunud, et mehed tunnevad suurema tõenäosusega vajadust seksi järele, neil on rohkem seksuaalpartnereid ja nad on suhetes vähem valivad. Mehed ise aga räägivad üha enam, et kogevad suhtes emotsionaalse sideme puudumist partneriga ja vastastikust hellust. Milline neist arvamustest on tõele lähemal?
"Naised on puberteedieas rohkem valmis seksima"
Alain Eriel, psühhoanalüütik, seksuoloog
Füsioloogia seisukohalt on igapäevane ejakulatsioon mehele vajalik munandite ja eesnäärme korralikuks talitluseks. Uroloogid soovitavad mõnel patsiendil masturbeerida üks kord päevas. See on praktiliselt meditsiiniline protseduur! Naistel on iha tekitavad mehhanismid rohkem seotud selliste asjadega nagu kliima, keskkond, tema enda fantaasiad.
Naise iha määrab vähem anatoomia ja rohkem mõistus. Tema seksuaalsed vajadused on osa tema isiklikust arengust; selles mõttes on naine pigem paigutatud “olemise” põhimõtte järgi. Mees seevastu on rohkem häälestatud konkurentsile, võistlemisele, temas valitseb soov “omada”.
"Mehe jaoks on seks viis öelda "ma armastan sind"
Mireille Bonierbal, psühhiaater, seksuoloog
See väide on tõsi, kuid siin sõltub palju vanusest. Kuni 35. eluaastani on mehed allutatud suguhormoonide mõjule, mis neid valdab. Nad käituvad nagu jahimehed. Seejärel langeb testosterooni tase.
Noored naised alluvad vähem bioloogilisele diktaadile; küpsuse saabudes, kui sisemised keelud ja tabud kaovad, ollakse rohkem valmis seksima.
Sellegipoolest, kui naine on oma armastuse leidnud, on tal igal eluperioodil lihtsam seksita hakkama saada kui mehel. Mehe jaoks, kes on sageli sõnadega ihne, saab seksist viis öelda: "Ma armastan sind."