5 lõbusat välitegevust lastele

Pidage meeles, kui kaua vaatasite lapsepõlves metsas ämblikuvõrke, hingasite kevadel paplikõrvarõngaste lõhna või seisite suvila verandal ja vaatasite, kuidas vihm kasvab, ja siis vihm vaibub ja mullid puhkesid lompides... Meie lapsed , kes elavad multimeediaruumis, jälgivad üha enam loodusnähtusi monitori või teleri aknast.

Kuid probleem on selles, et täiskasvanud ise ei tea sageli, kuidas aidata neil välismaailmaga ühendust saada. Ameerika kirjanik, ökoloog, ühiskonnategelane Jennifer Ward mõtles täiskasvanutele ja 52-3-aastastele lastele välja 9 põnevat tegevust, mis aitavad tunnetada ja mõista elava ja eluta looduse maailma ning arendada kujutlusvõimet ja ärgitada uudishimu. 5 ootamatut katset sellest raamatust.

1. Tutvuge vihmaga

Kes ütles, et sa pead kodus olema, kui vihma sajab? Seisake koos lapsega vihmavarju all ja kuulake, kuidas vihm sellel trummeldab. Jälgige, kuidas tilgad vihmavarju alla voolavad ja sellelt maapinnale langevad. Kuulake seda heli. Mida sa tunned?

Võtke tilk vihma ja laske sellel oma peopesas levida. Kas see on naha sisse imbunud või maha veerenud? Sulgege silmad ja jätke oma nägu vihma kätte. Milline see on? Jälgige, kuhu vihm suundub ja kuidas see käitub erinevatele pindadele sattudes. Kas lombid on ilmunud? Kus ja miks? Kuhu ei jätnud vihm jälgi ega imbus maapinda? Ja kuhu ta ojadesse kogunes?

Kas väljas on loomi või putukaid, kes vihma naudivad? Kui jah, siis keda te näete ja keda saate jälgida? Kas sa kuuled vihma käes loomade või putukate hääli? Kui vihm on nõrk ja päike piilub perioodiliselt välja, proovige leida vikerkaar.

Kui olete vihma nautimise lõpetanud, ärge unustage koju jõudes end kuivatada.

2. Sipelgate jälgimine

Kõigist putukatest on sipelgaid kõige lihtsam jälgida – neid võib leida kõikjal, kõnniteedest mänguväljakuteni, pisikestest muruplatsidest lõputute põldudeni. Putukatel on kuus jalga ja keha jaguneb kolmeks osaks: pea, rindkere ja kõht. Pidage meeles, et kõik sipelgad hammustavad ja nende hammustused on valusad! Ärge puudutage mis tahes suurusega sipelgaid.

Vaadake neid mõnda aega. Otsige üles sipelgate rada ja järgige, kuhu see teid viib. Sipelgad käivad ketis — nii nad toitu otsivad. Kui üks sipelgas toidu avastab, jätab ta kohapeale lõhnajälje, et teised tema koloonias olevad sipelgad teaksid, kuhu minna. Kui leiate sipelgate keti, tähendab see, et nad läksid oma kolooniale toitu otsima.

Tehke üks huvitav katse, et näha, kuidas sipelgad üksteise järel kõndides omavahel suhtlevad.

Koguge kokku mõned oksad ja lehed ning asetage need sipelgapesa lähedale ringikujuliselt välja, et luua suletud ruum. Ärge tehke tara liiga kõrgeks, laske see olla madal ja lai. Vala ringile veidi suhkrut ja küpsisepuru. Peagi leiavad sipelgad teie kingituse üles ja seda võttes jätavad nad lõhna, et hiljem samasse kohta naasta, et rohkem maiustusi hankida. Teised samast kolooniast pärit sipelgad leiavad kiiresti raja ja järgivad seda toiduallikani jõudmiseks.

Niipea, kui sipelgakett on moodustunud, eemaldage pulgad ettevaatlikult. Vaadake, mis juhtub: sipelgad on segaduses, kui jälg kaob.

3. Seemnete otsimine

Kevadel ja suvel on taimedel palju tegemist: nad peavad kasvama, õitsema, tolmeldama ja hea õnne korral seemneid andma. Seemned liiguvad mitmel erineval viisil, alates õhus lendamisest kuni orava saba külge klammerdumiseni. Mõne seemne jaoks on väga oluline liikuda oma «vanemast» võimalikult kaugele, et leida oma maatükk. Hiliskevad või suvi on suurepärane aeg seemneid otsima minna.

Laske lapsel panna käele labakinnas või vana kriimustatud sokk. Nüüd mine jalutama. Kui möödute rohtukast, paluge lapsel käega üle muru joosta. Võite katsuda ka taimi, mis on juba pleekinud. Katsetage erineva taimestikuga. Üsna pea märkad, et reisijad — seemned — on villase toote külge kinni jäänud.

Kodus vala soki sisse muld, pane taldrikule ja alustass päikesevalgusega aknalauale. Vala sokk veega üle ja varsti saad teada, mis sellest välja kasvab!

Teine võimalus seemnete idanemist aidata on kasutada vahtpolüstüroolist munakarpi või tühja piima- või mahlakotti. Täida kast mullaga, kogu seemneid, pane kuhugi, kus on palju päikest ja vaata, mis saab.

4. Ööbime lageda taeva all!

Sooja ilmaga on teil suurepärane võimalus tütre või pojaga õues ööbida. Praegusel kellaajal avaneb seal hoopis teistsugune maailm! Pärast päevast und ärkavad ööloomad ellu. Tähed süttivad. Kuu valgustab taevast, peegeldades päikesevalgust.

Planeerige oma lapsega õues ööbimine. Püstitage telk lähedal asuvas metsas või veetke öö oma suvilas. Kui see pole võimalik, tehke lühike öine jalutuskäik. Istu vaikselt ja kuula öiseid helisid. Kes neid avaldab? Konnad? Riketid? Nahkhiir? Öökull või isegi kaks öökulli? Või oli see mingi väike loom, kes nuhkis toitu otsides?

Arutage iga heli, mida kuulete. Mis vahe on väljast kostuvatel ööhelidel, kui olete kodus, ja ööhelidel, mis teid ümbritsevad väljas? Kuidas need erinevad helidest, mida kuulete päevasel jalutuskäigul? Milliseid helisid on öösel peale loomade tekitatud? Äkki tuulemüra?

Istuge hea une jaoks ja laske loodusel end uinutada.

5. Ümberringi elu otsimine

Kõigile lastele meeldib detektiivi mängida. Minge tänavale, kus elab müsteerium, ja kutsuge oma laps jälgima nende metsloomade maailma esindajate elu, kes on elama asunud väga lähedale.

Paljud loomad elavad inimeste läheduses, alates pisikestest ämblikest ja lõpetades niidul karjatavate hirvedega, olenevalt teie elukohast. Peate lihtsalt leidma vihjeid, mis räägivad läheduses elavate loomade kohta. On aeg luurata!

Laske lapsel otsida tõendeid loomade elu kohta, näiteks ämblikuvõrke, näritud või näritud lehti, sulgi, maonahk või urgu sissepääsu. Kuigi me näeme märke loomade elust ja ei märka neid ise, on nad tõenäoliselt kusagil läheduses.

Hiir võib istuda naaritsa sees, kes päeval magab. Kui näeme mõranenud kesta, siis võib-olla on see lind või orav, kes sõi pähklit ja mürgitas end uue toidu otsimiseks. Kas näete kuskil õitsvaid taimi? Ilma tolmeldajateta, nagu mesilased, liblikad või nahkhiired, poleks lilli.

Millised muud märgid näitavad, et teie läheduses elavad suured ja väikesed putukad ja loomad? Vaadake hoolikalt kivide ja langenud puude alla, et näha, kes nende all elab. Koju naastes vaata samuti kõik hoolikalt üle. Kas teie kodu lähedal on mingeid tõendeid loomade elust? Mida sa leidsid? Hakake detektiiviks ja uurige, kuidas maailm teie ümber töötab.

Lugege nende ja teiste lastega õuetegevuste kohta Jennifer Wardi raamatust "Väike uurija". 52 põnevat välitegevust. Kirjastus Alpina, 2016.