Hei suur! (Tere sõber !). Jah… täna saavad teismelised üksteisele tere öelda. Kuid nagu kõik teismeliste sõnad, ei kõla ka täiskasvanu kõneldes samamoodi. Kõigile põlvkondadele, selle koodidele ja keelele. Täiskasvanud ei pea õppima, noorukid armastavad neid sõnastikule tundmatuid termineid kasutada just täiskasvanutest eristumiseks.

Noorukieas on ülemineku ja ehitamise aeg. See on sügava mässamise aeg kehtestatud reeglite vastu ja keel pole erand. Vanemad muretsevad mõnikord võõrkeele kuulmise pärast, kui nende teismeline oma sõpradega (oma sõpradega, sõpradega) räägib, kuid nad näevad kiiresti, et see periood möödub.

Teismeline kasutab oma tahtlikult varjatud sõnu, et täiskasvanud saaksid oma „vanadest inimestest” silma paista. Neil on seega salajane murre, mis võimaldab neil eraldada oma eraelu peresuhetest. Ei mingit võimalikku vanemate sekkumist oma asjadesse, nagu nende tuba, millele parimal juhul krohvitakse: sissepääs puudub, halvimal juhul kolju.

Nagu selgitab Laurent Danon-Boileau oma artiklis „Noorukieas, kuidas keel seal toimib? », See keel on osa uuest identiteedist, mis võimaldab tal suhelda oma põlvkonnaga. Nii et muusika, filmid ja neile mõeldud sarjad kasutavad sama keelt. Just sel põhjusel on laulja Aya Nakamura olnud nii edukas. Ta mõtleb välja ja kasutab nende keelt. Kes ei tea tema pealkirja Djaja? Ta tegi ringreisi Prantsusmaal. Täpselt nagu Michael Youni “Mets ta cagoule” paar aastat tagasi.

Uute koodide assimileerimiseks peate sukelduma kohtadesse, kus kuulete teismeliste juttu, ilma et nad seda märkaksid. Nagu sissetungija. Nagu uue keele õppimine, peate seda hästi hääldama. Naabruses asuvad majad, korvpalliväljakud, keskkoolist või kõrgkoolist lahkumine, kõrv, mis jääb sünnipäevade taha ... Ja ka televisioon, saated, noorukitele mõeldud rakendused annavad hea ülevaate olulistest mõistetavatest sõnadest.

Ilma silmi pööritamata ja muljet, nagu oleksime teiselt poolt tõket, nagu vanavanemad, möödunud, peame tunnistama, et nende väljendite kasutamiseks on vaja loovust ja huvitavat intellektuaalset võimlemist.

Kui nooruk neid sõnu kasutab, prantsuse keele reegleid õigesti assimileerides, õpib ta mängima sõnade ja helidega. Ärgem unustagem, et räpparid on keelemängude professionaalid. Suur haige keha, Orelsan ja paljud teised on oma ala fraseerimisvirtuoosid. Nende tekstide abil saame töötada diktsiooni, häälduse, rütmi, kirjavahemärkide kallal. Võib -olla motiveerivam teismelistele kui klassika.

Siin on mõned väljendid, mida raadiot kuulates on lihtne kuulda:

Bazarder: millestki lahti saada;

Gadji / gadjo: noor daam ;

Ta on zinda : sellel tüdrukul pole enda jaoks midagi, ei füüsiliselt ega vaimselt;

Ja R : see on olematus;

See on Square : see on suurepärane ! ;

 $See võtab temalt elu : see võtab aega, märk kannatamatusest;

Jääb paindlikuks, rahune maha, mine toonile;

või DD : Jaemüügi;

Olen käru : Olen ülebroneeritud, aeg hakkab otsa saama;

Võtke vastu: omama stiili, olema hästi riides, hästi riides olema;

Ken: armuda.

Kõige toredam ja naljakam on küsida neilt otse. Uhke näidata täiskasvanutele, et kui neil on teadmised, mida nende „esivanematel” pole, saavad noorukid hõlpsasti mängu „see tähendab, mida”. Koos eine võib olla võimalus naerda selle küsimuse üle ja võrrelda vanade väljenditega, mida vanemad kasutasid samas vanuses. Noorukid tunnevad end siis kuulduna ja saavad aru, et ka nende vanemad olid „noored”.

Kuid pole vaja rääkida nagu nemad. Mõne nii mõnegi väljendi kasutamine naerma ajamiseks võib siduda, nagu oleks välismaalane, kes üritab riigi keelt rääkida, alati tore. Kuid siis peab täiskasvanu ise oma koodid võtma, sest ta ei kuulu sellesse põlvkonda ja tema ülesanne on säilitada prantsuse keele klassikalised reeglid.