Rõngaskübar (Cortinarius caperatus) foto ja kirjeldus

Rõngastatud müts (Eesriie võeti)

Süstemaatika:
  • Osakond: Basidiomycota (Basidiomycota)
  • Alajaotus: Agaricomycotina (Agaricomycetes)
  • Klass: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
  • Alamklass: Agaricomycetidae (Agaricomycetes)
  • Järjestus: Agaricales (agaric või Lamellar)
  • Perekond: Cortinariaceae (ämblikuvõrgud)
  • Perekond: Cortinarius (ämblikuvõrk)
  • Type: Cortinarius caperatus (rõngaskübar)
  • raba
  • Kana seen
  • Türgi seen

Rõngaskübar (Cortinarius caperatus) foto ja kirjeldusLevik:

Rõngaskübar on liik, mis on tüüpiline eelkõige mägede ja eelmäestiku metsadele. Mägi okasmetsades happelistel muldadel kasvab see kõige sagedamini augustist oktoobrini. Seda kogutakse reeglina mustikate, madala kase kõrvale, harvemini lehtmetsadesse, pöögi alla. Ilmselt moodustab see nende kivimitega mükoriisa. See seen kasvab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Seda leidub põhjas, Gröönimaal ja Lapimaal ning mägedes 2 meetri kõrgusel merepinnast.

Kirjeldus:

Rõngastatud kübar on väga sarnane ämblikuvõrkudele ja seda peeti varem üheks selliseks. Selle roostepruun eospulber ja mandlikujulised tüükad eosed on samad, mis ämblikuvõrkudel. Rõngastatud kübaral pole aga kunagi varre ja kübara serva vahel ämblikuvõrku loori (cortina), vaid alati on ainult kilejas membraan, mis rebimisel jätab varrele tõelise rõnga. Sõrmuse allservas on endiselt silmapaistmatu kilejas loori jäänuk, nn kapuuts (osgea).

Rõngakujuline kübar on mõneti sarnane (peamiselt oma viljakehade värvuse poolest) mõne tiivahiire (Agrocybe) liigiga. Eelkõige on need kõvahiir (A. dura) ja varajane hiir (A. praecox). Mõlemad liigid on söödavad, kasvavad rikkalikult kevadel, vahel suvel, kõige sagedamini niitudel, mitte metsas, aiamurul jne. Nende viljakehad on väiksemad kui rõngakujulisel kübaral, kübar on õhuke, lihakas. , jalg on õhuke, kiuline, seest õõnes. Varasel tiirikul on mõrkjas jahune maitse ja jahune lõhn.

Noortel seentel on sinakas toon ja vahajas, hiljem kiilas pind. Kuiva ilmaga korgi pind praguneb või kortsub. Plaadid on kinnitunud või vabad, longus, veidi sakilise servaga, algul valkjad, seejärel savikollased. Jalg mõõtmetega 5-10/1-2 cm, valkjas, valkja kileja rõngaga. Viljaliha on valge, ei muuda värvi. Seene maitse, lõhn on meeldiv, vürtsikas. Eospulber on roostepruun. Eosed on ookerkollased.

Rõngakujulise kübara kübar on 4-10 cm läbimõõduga, noortel seentel on see munajas või kerajas, seejärel lamedalt laiali, värvuselt savikollasest ookerini.

Märge:

Jäta vastus