Mitrula soo (Mitrula paludosa)

Süstemaatika:
  • Osakond: Ascomycota (Ascomycetes)
  • Alajaotus: Pezizomycotina (Pezizomycotins)
  • Klass: Leotiomütseedid (Leociomycetes)
  • Alamklass: Leotiomycetidae (Leocyomycetes)
  • Järjestus: Helotiales (Helotiae)
  • Perekond: Hemiphacidiaceae (Hemiphacidia)
  • Perekond: Mitrula (Mitrula)
  • Type: Mitrula paludosa (Mitrula soo)
  • Clavaria epiphylla;
  • Helvella aurantiaca;
  • Helvella dicksonii;
  • Helvella bulliardii;
  • Clavaria phalloides;
  • Piljardi kaos;
  • Leotia epiphylla;
  • Leotia dicksonii;
  • Leotia ludwigii;
  • Mitrula omfalostoom;
  • Norra Mitrula;
  • Mitrula phalloides.

Mitrula soo (Mitrula paludosa) foto ja kirjeldus

Mitrulja soo (Mitrula paludosa) on perekonda Mitrula kuuluv seen, mis hõivab süstemaatilise positsiooni Gelotsievi perekonna järjekorranimekirjas.

Soo-mitula viljakehad on munajad või nuiajad, mida iseloomustab vesine-lihakas tekstuur. Substraadi kohale kerkib varrele rikkaliku oranžikaskollase värvusega seeneketas. Seene varre kõrgus varieerub 2–4 (vahel kuni 8) cm. Vars ise on hallikasvalge või kollaka värvusega, väga rabe, peaaegu sirge ja võib allapoole laieneda. Seest õõnes.

Nende massis olevad eosed on valget värvi, igaüks neist on üherakuline spindlikujuline element. Eosed on värvimata, parameetritega 10-15*3.5-4 µm ja siledate seintega.

Mitrula sood (Mitrula paludosa) leiavad seenekorjajad kõige sagedamini kevadel ja suve esimesel poolel. Ta kasvab okastel ja lehestikul, väikestel puutükkidel, mis asuvad veekogude pinnal. Võib kasvada ka keset metsa asuvates jõgede veehoidlates, aga ka soistel aladel.

Mitrula soo (Mitrula paludosa) on laialt levinud Euroopa mandri territooriumil, aga ka Põhja-Ameerika idaosas. Maailma mastaabis peetakse seda aga haruldaseks seeneliigiks. Seen ei ole mürgine, kuid seda ei sööda madala toiteväärtuse, väiksuse ja liiga õhukese viljaliha tõttu.

Mitrula paludosa on välimuse ja konsistentsi järgi teistest seente sortidest väga lihtne eristada. Lisaks on seda liiki raske segi ajada tema elupaiga tõttu. Tõsi, mõnikord aetakse seda liiki segi teiste askomütseedidega, kes eelistavad elada niisketes kohtades:

Jäta vastus