Emotsioonid on füüsilised kogemused. Keha võib meile öelda, mida me kogeme. Psühhoanalüütik Hilary Händel räägib, kuidas emotsioonid meie kehas avalduvad ja milliseid samme saab astuda, et õppida neid kuulma.
“Luude kuumus ei murdu!”, “Sa leiutad kõik välja!”, “Milline kahtlane!” Paljusid meist on õpetatud mitte pöörama tähelepanu oma keha seisundile, mitte usaldama oma tundeid. Kuid küpsenuna saame võimaluse muuta lapsepõlves ajendatud seadeid. Õppige elama harmoonias enda ja teid ümbritseva maailmaga.
Tunded ja füsioloogia
Kogemustesse sukeldudes näib, et unustame oma terviklikkuse, emotsionaalse ja kehalise tasandi protsesside omavahelise seose. Kuid aju on närvisüsteemi keskne osa, mis vastutab mitte ainult motoorse aktiivsuse, vaid ka tunnete eest. Närvisüsteem on seotud endokriinsüsteemi ja teistega, mistõttu meie emotsioonid ja keha ei saa eksisteerida üksteisest eraldi.
"Emotsioonid on füüsilised kogemused," kirjutab psühhoanalüütik Hilary Handel. "Sisuliselt põhjustab iga emotsioon konkreetseid füsioloogilisi muutusi. Nad valmistavad meid ette tegevuseks, vastuseks stiimulile. Me tunneme neid muutusi füüsiliselt – selleks tuleb pöörata tähelepanu oma kehale.
Kui oleme kurvad, muutub keha raskemaks, justkui oleks talle lisakoormus. Kui tunneme häbi, siis justkui kahaneme, justkui üritaksime väiksemaks saada või sootuks kaduda. Kui oleme elevil, täitub keha energiaga, me justkui purskaksime seestpoolt.
Kehakeel ja mõttekeel
Iga emotsioon reageerib kehas erinevalt. "Kui ma sellest esimest korda kuulsin, mõtlesin, miks meid ei õpetatud koolis iseennast kuulama," ütleb dr Händel. "Nüüd, pärast treeningut ja harjutamist, saan aru, et mu aju ja keha suhtlevad kahes erinevas keeles."
Esimene, "mõttekeel", räägib sõnadega. Teine, "emotsionaalse kogemuse keel", räägib füüsiliste aistingute kaudu. Oleme harjunud tähelepanu pöörama ainult mõttekeelele. Usume, et mõtted juhivad kõike – nii käitumist kui ka emotsioone. Kuid see pole tõsi. Põhimõte on see, et ainult emotsioonid mõjutavad meie mõtteid ja käitumist.
kuula ennast
Keha ise oskab öelda meie emotsionaalsest seisundist — kas oleme rahulikud, enesekindlad, kontrolli all, kurvad või segaduses. Seda teades saame selle signaale ignoreerida või tähelepanelikult kuulata.
"Õppige kuulama ja ennast ära tundma viisil, mida te pole kunagi varem isegi proovinud," kirjutab Hilary Handel.
Psühhoanalüütik soovitab läbi viia eksperiment ja õppida kuulama oma keha. Ilma enesekriitikata ja sundimata, huviga ja püüdmata end hinnata harjutuse “õige” või “vale” soorituse pärast.
- leida mugav ja vaikne koht;
- hakake oma kehale häälestuma, pöörates tähelepanu oma hingamisele. Proovige tunnetada, kuidas te hingate;
- pöörake tähelepanu sellele, kas hingate sügavalt või pinnapealselt;
- jälgige, kuhu hingamine on suunatud - makku või rindkeresse;
- pane tähele, kas hingad välja kauem kui sisse või vastupidi;
- kujutage ette, kuidas hingate aeglaselt ja sügavalt, täites oma varbad, seejärel jalad, sääred ja sääred, seejärel reied ja nii edasi;
- pöörake tähelepanu sellele, mis tüüpi hingamine teid lõdvestab ja rahustab - sügav või pinnapealne.
Harjumus olla keha suhtes tähelepanelik aitab paremini orienteeruda selles, kuidas me teatud välistele stiimulitele reageerime. See on veel üks viis ennast tundma õppida ja enda eest hoolitseda.
Eksperdi kohta: Hilary Jacobs Handel on psühhoanalüütik ja raamatu "Not Necessarily Depression" autor. Kuidas muutuste kolmnurk aitab teil oma keha kuulata, emotsioone avada ja oma autentse minaga uuesti ühendust võtta.