Meeste ja naiste otsustusmehhanism on praktiliselt sama ... seni, kuni nad on rahulikud. Kuid stressirohkes olukorras on nende kognitiivsed strateegiad diametraalselt vastupidised.
Üldtunnustatud seisukoht on, et raskes stressiolukorras valdavad naisi emotsioonid ja nad kaotavad pea. Kuid mehed oskavad reeglina end kokku võtta, säilitada vaoshoitust ja meelerahu. "Selline stereotüüp on olemas," kinnitab Therese Huston, raamatu How Women Make Decisions autor.1. — Seetõttu antakse rasketes elukonfliktides vastutustundliku otsuse langetamise õigus enamasti meestele. Neuroteadlaste viimased andmed ütlevad aga, et sellised ideed on alusetud.
Jäävee test
Kognitiivne neuroteadlane Mara Mather ja tema kolleegid Lõuna-California ülikoolist otsustasid välja selgitada Kuidas stress mõjutab otsuste tegemist. Osalejaid kutsuti mängima arvutimängu. Virtuaalsete õhupallide täispuhumisega oli vaja teenida võimalikult palju raha. Mida rohkem õhupall täis pumbati, seda rohkem raha osaleja võitis. Samas võis ta mängu igal ajal katkestada ja võidud endale võtta. Õhupall võis aga täispuhumisel lõhkeda ja sel juhul ei saanud osaleja enam raha. Ei olnud võimalik ette ennustada, millal pall juba “äärel oli”, selle määras arvuti.
Selgus, et meeste ja naiste käitumine selles mängus ei erinenud.kui nad olid rahulikus ja lõdvestunud olekus.
Kuid biolooge huvitas, mis juhtub stressirohkes olukorras. Selleks paluti katsealustel oma käsi jäävette kasta, mis põhjustas neil kiire pulsi ja vererõhu tõusu. Selgus, et naised lõpetasid antud juhul mängu varem, pumbates palli 18% vähem kui rahulikus olekus. See tähendab, et nad eelistasid saada tagasihoidlikumat kasu, kui võtta riske edasi mängides.
Mehed tegid täpselt vastupidist. Stressis võtsid nad rohkem riske, täites õhupalli aina rohkem, lootuses saada kindel jackpot.
Süüdistada kortisooli?
Sarnastele järeldustele jõudis Neimingeni ülikooli (Holland) neuroteadlase Ruud van den Bosi juhitud teadlaste rühm. Nad usuvad, et meeste soovi stressirohkes olukorras riskida põhjustab hormoon kortisool. Erinevalt adrenaliinist, mis eraldub ohu korral koheselt vereringesse, siseneb kortisool vereringesse aeglaselt, et varustada meid 20-30 minuti pärast vajaliku energiaga.
Meeste soovi stressiolukorras riskida põhjustab hormoon kortisool.
Nende hormoonide mõju meestele ja naistele on diametraalselt vastupidine. Selgitame näitega. Kujutage ette, et saite oma ülemuselt sõnumi: "Tule minu juurde, me peame kiiresti rääkima." Te pole varem selliseid kutseid saanud ja hakkate muretsema. Lähed ülemuse kabinetti, aga ta räägib telefonis, pead ootama. Lõpuks kutsub ülemus teid kontorisse ja teatab, et ta peab lahkuma, kuna ta isa on raskes seisundis. Ta küsib sinult: "Millised kohustused võiksid te minu äraolekul enda peale võtta?"
Uuringu kohaselt võtavad naised sellises olukorras tõenäolisemalt enda peale seda, milles nad hästi oskavad ja millega nad kindlasti toime tulevad. Kuid mehed kandideerivad kõige ambitsioonikamatele projektidele ja nad on palju vähem mures ebaõnnestumise võimaluse pärast.
Mõlemal strateegial on tugevad küljed
Need erinevused võivad olla seotud ka aju tööviisiga, nagu näitab Mara Materi teine uuring. See oli ehitatud samale pallidega arvutimängule. Kuid samal ajal skaneerisid teadlased osalejate ajusid, et teha kindlaks, millised piirkonnad olid stressiolukorras otsuste tegemisel kõige aktiivsemad. Selgus, et meeste ja naiste kaks ajupiirkonda – putamen ja eesmine saaresagara – reageerisid täpselt vastupidiselt.
Putamen hindab, kas on vaja kohe tegutseda, ja kui jah, annab ta ajule signaali: asuge kohe tegutsema. Kui aga inimene teeb riskantse otsuse, saadab eesmine insula välja signaali: "Sentry, see on riskantne!"
Meestel toimisid katse ajal nii putamen kui ka eesmine saaresagara häirerežiimis. Teatud mõttes andsid nad samaaegselt märku: "Me peame kohe tegutsema!" ja "Kurat küll, ma võtan suure riski!" Selgub, et mehed reageerisid oma riskantsetele otsustele emotsionaalselt, mis ei vasta päris tavapärastele ettekujutustele meeste kohta.
Naiste puhul oli aga vastupidi. Nende mõlema ajupiirkonna aktiivsus, vastupidi, langes, justkui antaks käsklusi “Pole vaja kiirustada”, “Ära võta asjatult riske”. See tähendab, et erinevalt meestest ei kogenud naised pingeid ja miski ei tõukanud neid tegema kiirustavaid otsuseid.
Stressiolukorras ütleb naiste aju: "Ärme riski ilma vajaduseta."
Milline strateegia on parem? Mõnikord võtavad mehed riske ja võidavad, saavutades hiilgavaid tulemusi. Ja mõnikord viivad nende halvasti läbimõeldud teod kokkuvarisemiseni ja siis õnnestub naistel oma ettevaatlikuma ja tasakaalukama lähenemisega olukord parandada. Mõelgem näiteks kuulsatele naisjuhtidele nagu Mary T. Barra General Motorsist või Marissa Mayer Yahoost, kes võtsid raskes kriisis ettevõtete juhtimise üle ja muutsid need jõukaks.
Üksikasju vt ajalehed The Guardian ja Ajakiri Forbes.
1 T. Huston «Kuidas naised otsustavad: mis on tõsi, mis mitte ja millised strateegiad loovad parimad valikud» (Houghton Mifflin Harcourt, 2016).