"Mina kontrollin": miks me seda vajame?

Kontroll meie elus

Kontrollisoov võib avalduda erineval viisil. Ülemus jälgib alluvate tööd, nõudes sagedasi aruandeid. Vanem teeb lapse asukoha kindlaks spetsiaalse rakenduse abil.

On pedantseid patsiente — arsti poole pöördudes koguvad nad erinevate spetsialistide arvamusi, küsivad üksikasjalikult diagnoosi, tutvuvad sõpradelt saadud infoga, püüdes seeläbi toimuva üle kontrolli säilitada.

Kui partner hilineb tööle, pommitame teda sõnumitega: "Kus sa oled?", "Millal sa tuled?" See on ka reaalsuse kontrollimise vorm, kuigi me ei taotle alati lähedase täpset asukohta.

Teatud kontroll on tõesti vajalik selleks, et toimuvas orienteeruda. Näiteks peab juht aru saama, kuidas projekt edeneb, ja kui rääkida meie tervisest, siis on kasulik detailideni selgeks teha ja arvamusi võrrelda.

Juhtub aga nii, et soov omada kõige täielikumat infot ei rahusta, vaid ajab lausa hulluks. Ükskõik kui palju me ka ei teaks, kellelt ka ei küsiks, ikka kardame, et midagi libiseb tähelepanu alt ära ja siis juhtub parandamatu: arst eksib diagnoosiga, laps satub halba seltskonda. , hakkab partner petma.

Põhjus?

Soovi kõike kontrollida keskmes on ärevus. Tema paneb meid üle kontrollima ja riske arvutama. Ärevus näitab, et me ei tunne end turvaliselt. Püüdes ette näha kõike, mis meiega võib juhtuda, püüame muuta reaalsuse etteaimatavamaks.

Kõige vastu on aga võimatu kindlustada, mis tähendab, et ärevus ei taandu ning kontroll hakkab meenutama kinnisideed.

Mille eest ma vastutan?

Oluline on mõista, mis meie elus meist tegelikult sõltub ja mida me mõjutada ei saa. See ei tähenda, et peaksime muutuma ükskõikseks kõige suhtes, mida me muuta ei saa. Isikliku vastutuse tsooni määratlemine aitab aga sisemist pinget vähendada.

Usaldada või kontrollida?

Kontrollivajadust seostatakse oskusega usaldada ja mitte ainult partnerit, oma lapsi, kolleege, vaid ka maailma tervikuna. Mida tuleb teha, kui teisi on raske usaldada? Võtke enda peale kõik mured, mida võiksite kellegi teisega jagada.

Pole olemas võlupilli, mis aitaks sul kiiresti õppida maailma rohkem usaldama – ja ka absoluutne usaldus ei too tõenäoliselt kasu. Kasulik on aga jälgida, millistes olukordades ja keda on meil lihtsam usaldada ning millal raskem.

Otsustage katsetada

Proovige mõnikord, ehkki veidi, kuid nõrgendage kontrolli. Ärge seadke eesmärki sellest täielikult loobuda, järgige väikeste sammude põhimõtet. Meile tundub sageli, et tasub lõõgastuda ja maailm kukub kokku, aga tegelikult see nii ei ole.

Jälgi oma tundeid: kuidas sa end praegu tunned? Tõenäoliselt on teie seisundil palju toone. Mida sa kogesid? Pinge, üllatus või ehk rahu ja rahu?

Pingetest lõõgastumiseni

Püüdes reaalsust liigselt kontrollida, kogeme mitte ainult vaimset, vaid ka füüsilist stressi. Ärevusest kurnatuna reageerib ka meie keha toimuvale — on pidevas valmisolekus ohuks. Seetõttu on väga oluline hoolitseda kvaliteetse puhkuse eest.

Abiks on erinevate lõdvestustehnikate harjutamine, näiteks Jacobsoni neuromuskulaarne lõdvestus. See tehnika põhineb erinevate lihasrühmade pingete vaheldumisel ja lõdvestamisel. Esiteks pingutage teatud lihasgruppi 5 sekundit ja seejärel lõdvestage, pöörates erilist tähelepanu keha tunnetele.

***

Ükskõik kui palju me ka ei püüaks reaalsust kontrollida, on maailmas alati koht õnnetusteks. See uudis võib sind häirida, kuid sellel on ka positiivne külg: lisaks ebameeldivatele üllatustele juhtub ka rõõmsaid üllatusi. Me ei tea kunagi, mis on nurga taga, kuid meie elu muutub kindlasti, kas see meile meeldib või mitte.

Jäta vastus