Kuidas käituda vanematega, kes on lastega kodus lukus? Kuidas jaotada kooliskäimisest vaba aega? Kuidas korraldada õppeprotsessi, kui keegi pole selleks ei emotsionaalselt ega füüsiliselt valmis? Peaasi on jääda rahulikuks, ütleb psühholoog Ekaterina Kadieva.
Karantiini esimestel nädalatel sai kõigile selgeks, et keegi pole kaugõppeks valmis. Õpetajate ülesandeks pole kunagi olnud kaugtöö loomine ja vanemad pole kunagi valmistunud laste iseõppimiseks.
Selle tulemusena on kõik hätta jäänud: nii õpetajad kui ka lapsevanemad. Õpetajad püüavad anda endast parima, et õppeprotsessi parandada. Nad mõtlevad välja uusi õppemeetodeid, proovivad õppekava uute ülesannete jaoks ümber teha, mõeldakse, millises vormis ülesandeid väljastada. Enamik vanemaid ei õppinud aga pedagoogilises instituudis ega töötanud kunagi õpetajana.
Igaüks vajab hetkeolukorraga kohanemiseks aega. Mida saab selle kohanemise kiirendamiseks soovitada?
1. Kõigepealt — rahune maha. Proovige oma tugevaid külgi kainelt hinnata. Tee, mida suudad. Ärge eeldage, et kõik, mis koolid teile saadavad, on kohustuslik. Ärge olge närvis – sellel pole mõtet. Pikk vahemaa tuleb läbida ühtlase hingetõmbega.
2. Usalda ennast ja oma intuitsiooni. Saage ise aru, millised treeningvormid teile sobivad. Proovige koos lastega erinevaid tehnikaid. Vaadake, kuidas teie lapsel paremini läheb: millal räägite talle materjali ja siis teeb ta ülesandeid või vastupidi?
Mõne lapse puhul toimivad hästi miniloengud, millele järgnevad ülesanded. Teistele meeldib enne teooria ise läbi lugeda ja siis arutada. Ja mõned eelistavad isegi iseseisvalt õppida. Proovige kõiki võimalusi. Vaadake, mis teile kõige paremini sobib.
3. Valige sobiv kellaaeg. Üks laps mõtleb paremini hommikul, teine õhtul. Heida pilk peale – kuidas läheb? Nüüd on reaalne võimalus kehtestada endale ja oma lastele individuaalne õpperežiim, viia osa tunde üle päeva teise poolde. Laps tegi trenni, puhkas, mängis, lõunatas, aitas ema ja peale lõunat lähenes õppesessioonidele uuesti.
4. Uuri, kui pikk on tund lapse jaoks. Mõnel on parem, kui tunnid asenduvad kiiresti muudatustega: 20-25 minutit tundi, puhata ja uuesti harjutada. Teised lapsed, vastupidi, sisenevad protsessi aeglaselt, kuid siis saavad nad töötada pikka aega ja produktiivselt. Parem on jätta selline laps tunniks või isegi pooleteiseks üksi.
5. Koosta oma lapsele selge päevakava. Kodus istuval lapsel on tunne, et ta on puhkusel. Seetõttu peavad vanemad pingutama, et rutiin püsiks: tõuske üles mõistlikul ajal, ärge lugege lõputult õppimist ja, mis kõige tähtsam, ärge segage õppimist mängudega. Puhkus on praegu sama oluline kui alati, seega planeerige selleks oma ajakavasse aeg.
6. Jaga korter tsoonideks. Laske lapsel olla puhkeala ja tööala. See on koolituse korraldamise oluline tingimus. Nii mõnedki kodus töötavad täiskasvanud teevad: nad tõusevad igal hommikul üles, panevad end valmis ja lähevad kõrvaltuppa tööle. See aitab muuta koduvormingut tööle ja häälestada. Tehke sama lapse jaoks.
Las ta magab ühe koha peal, teeb oma kodutööd seal, kus ta alati teeb, ja tee tunde ise võimalusel hoopis teises korteriosas. Olgu see tema tööruum, kus ei sega tema tähelepanu.
7. Mõtle välja terve pere ajakava. Ja mis kõige tähtsam - lisage sellesse võimalus enda jaoks lõõgastumiseks. See on tähtis. Nüüd on vanematel aega jäänud veelgi vähem, sest tavapärastele tööülesannetele on lisandunud kaugtöö. Ja see tähendab, et koormus on veelgi suurem, kui see oli.
Sest kodus tuleb need protsessid, mis kontoris tavapäraselt käisid, üle viia online-vormingusse. Samal ajal ei jätnud keegi söögitegemist ja koristamist ära. Majapidamistöid on rohkem. Kogu pere on kokku pandud, kõik tuleb ära toita, nõud pesta.
Seetõttu otsusta esmalt, kuidas oma elu lihtsustada. Kui üritad kõike perfektselt teha, oled ainult kurnatud ja väsinud veelgi enam. Kui mõistate, kui mugav teil on, on lihtsam välja mõelda, kuidas lapse elu lihtsamaks teha.
Andke endale veidi aega ja vabadust. Väga oluline on mitte unustada ennast. Karantiin ei ole põhjus vägitegudeks, sest meil on rohkem vaba aega. Peaasi on naasta aktiivse elu juurde terve ja õnnelikuna.
8. Loo lapsele ajaraam. Laps peab mõistma, kui palju aega on talle antud õppimiseks ja kui palju muutumiseks. Näiteks on ta õppinud 2 tundi. Ei jõudnud — ei jõudnud. Muul ajal on protsess paremini organiseeritud. Mõne päevaga harjub ära ja läheb kergemaks.
Ärge laske oma lapsel terve päeva klassis istuda. Ta väsib, hakkab sinu, õpetajate peale vihastama ega suuda ülesannet korralikult täita. Sest terve päeva kestev õppimine tapab lapses igasuguse motivatsiooni ja iha ning rikub kogu pere tuju.
9. Lase isadel laste eest hoolitseda. Sageli on ema emotsioonid, mängud, kallistused. Isa on distsipliin. Usaldage isale, et ta juhendab laste tunde.
10. Räägi lapsega, miks ta üldse õpib. Kuidas laps näeb oma haridust ja selle rolli oma elus. Miks ta õpib: et emale meeldida, häid hindeid saada, ülikooli minna või midagi muud? Mis on tema eesmärk?
Kui temast on saamas kokk ja ta usub, et tal pole koolitarkust vaja, on just praegu õige aeg selgitada lapsele, et kokkamine on keemia ja biokeemia. Nende ainete õppimine aitab teda keerulises ja keerulises protsessis. Ühendage õpitu sellega, mida ta järgmisena teha tahab. Et lapsel oleks õppimiseks selge põhjus.
11. Vaadake karantiini kui võimalust, mitte kui karistust. Pidage meeles, mida olete juba ammu tahtnud oma lapsega teha, kuid teil ei olnud aega ega tuju. Mängige lastega mänge. Las nad proovivad erinevatel päevadel erinevaid rolle. Täna on ta piraat ja homme koduperenaine ning teeb süüa kogu perele või koristab kõigile nõusid.
Muutke majapidamistööd mänguks, vahetage rolle, see võib olla lõbus ja naljakas. Kujutage ette, et olete mahajäetud saarel või kosmoselaeval, lennata teise galaktikasse ja uurida mõnda teist kultuuri.
Mõelge välja mäng, mille mängimisest oleksite huvitatud. See annab korteri ruumis suurema vabaduse tunde. Koostage lastega lugusid, rääkige, lugege raamatuid või vaadake koos filme. Ja kindlasti arutage seda, mida te loete ja näete oma lapsega.
Sa oled üllatunud, kui palju ta ei mõista, ei tea ja kui palju sa ise ei tea. Ka suhtlemine on õppimine, mitte vähem oluline kui õppetunnid. Kui vaatate multikat näiteks kalast Nemost, saate arutada, kuidas kalad hingavad, kuidas ookean töötab, millised hoovused seal on.
12. Saage aru, et mõne nädala pärast ei jää laps lootusetult maha. Ei juhtu katastroofi, kui laps millestki ilma jääb. Igal juhul kordavad õpetajad materjali, et aru saada, kes seda õppis. Ja te ei tohiks proovida saada oma lapsega suurepäraseks õpilaseks. Parem muutke karantiin seikluseks, et saaksite neid viis või kuus nädalat hiljem meenutada.
13. Pea meeles: sa ei ole kohustatud lapsi õpetama, see on kooli ülesanne. Lapsevanema ülesanne on armastada last, mängida temaga ja luua tervislikult arendav õhkkond. Kui tundub, et õppimisega ei peaks tegelema, siis vaata filme, loe raamatuid ja naudi elu. Laps tuleb teie poole küsimusega, kui ta vajab abi.