Sisu
Sageli seisavad vanemad silmitsi tõsiasjaga, et lastel on raske mõnda oskust omandada. Koolitus nõuab kõigilt protsessis osalejatelt palju pingutusi. Täna tuleb appi Soome haridusmudel. Seda tehes näitavad õpilased uskumatuid edusamme. Millistele tehnoloogiatele peaksite tähelepanu pöörama?
Mnemotehnika
Mnemoonika on tehnikate kogum, mis aitab teavet paremini meelde jätta ja omastada. Lugema õppimine on lapse jaoks kõige olulisem oskus, kuid sama oluline on osata saadud teavet tõlgendada ja taasesitada. Mälutreening on lapse kooliedu võti.
Üks mnemoonika tehnikaid on mentaalsete kaartide meetod, mille on välja töötanud psühholoog Tony Buzan. Meetod põhineb assotsiatiivse mõtlemise põhimõttel. See võimaldab kasutada mõlemat ajupoolkera: paremat, loovuse eest vastutavat ja vasakut, mis vastutab loogika eest. See on ka mugav viis teabe struktureerimiseks. Mentaalsete kaartide koostamisel on põhiteema lehe keskel ning kõik sellega seotud mõisted on puuskeemi kujul ümber paigutatud.
Suurima efektiivsuse annab selle meetodi kasutamise koos kiirlugemisega. Kiirlugemine õpetab ebavajalikku välja rookima, kiirelt põneval viisil infot analüüsima, kasutades hingamis- ja füüsilisi harjutusi. Mnemoonika elemente saab kasutada alates 8. eluaastast.
Mnemoonika võimaldab:
- saadud teavet kiiresti meelde jätta ja analüüsida;
- treenida mälu;
- kaasata ja arendada mõlemat ajupoolkera.
Harjutus
Andke lapsele pilte, mille alla on kirjutatud luuletus: iga pildi kohta üks lause. Kõigepealt loeb laps luuletuse ja vaatab pilte, jätab need meelde. Siis on tal vaja vaid piltidelt reprodutseerida luuletuse tekst.
Teadlik kordamine
Haridusprotsess koolides ja ülikoolides on enamasti korraldatud nii, et pärast teatud teema valdamist selle juurde enam ei naase. Selgub, et lendas ühest kõrvast sisse — lendas teisest välja. Uuringud on näidanud, et õpilane unustab umbes 60% uuest teabest juba järgmisel päeval.
Kordamine on banaalne, kuid kõige tõhusam viis meeldejätmiseks. Oluline on eristada mehaanilist kordamist teadlikust kordamisest. Näiteks kodutöö peaks näitama lapsele, et koolis saadud teadmised on igapäevaelus rakendatavad. Tuleb luua olukorrad, milles õpilane saadud infot teadlikult kordab ja praktikas kasutab. Õpetaja peaks ka tunnis regulaarselt küsima varasematel teemadel küsimusi, et lapsed ise õpitut hääldaksid ja kordaksid.
Rahvusvaheline küpsustunnistuse süsteem
Moskva ja riigi koolide edetabelis on sageli rahvusvahelise bakalaureuseõppe (IB) programmiga õppeasutused. IB programmi raames saab õppida alates kolmandast eluaastast. Igas tunnis kasutatakse harjutusi erinevat tüüpi ülesannete jaoks: õppige, mäletage, mõistke, rakendage, uurige, looge, hindage. Lastel areneb uurimisoskus, tekib motivatsioon õppida ja igapäevaelus uut infot kasutada. Hindamisega seotud ülesanded õpetavad refleksiooni ning adekvaatset kriitilist suhtumist enda ja teiste inimeste tegemistesse.
Süsteem on suunatud järgmiste ülesannete lahendamisele:
- motivatsiooni tugevdamine;
- uurimisoskuste arendamine;
- iseseisva töö oskust;
- kriitilise mõtlemise arendamine;
- vastutustunde ja teadlikkuse kasvatamine.
IB tundides otsivad lapsed vastuseid maailmavaatelistele küsimustele kuue seotud teema raames: “Kes me oleme”, “Kus me oleme ajas ja ruumis”, “Eneseväljendusmeetodid”, “Kuidas maailm toimib”, “Kuidas. korraldame ise”, “Planeet on meie ühine kodu.»
Rahvusvahelise küpsustunnistuse alusel ehitatakse üles erinevate oskuste koolitus. Näiteks kiirlugemise õpetamine mõnes lapse täiendava arendamise keskuses põhineb täielikult sellel süsteemil. Lapsed õpetatakse ennekõike teksti tajuma ja IB võimaldab teil seda probleemi lahendada mis tahes teksti mõistmise, uurimise ja hindamise kaudu.
Projekti- ja meeskonnatöö
Vanemate jaoks on oluline teada, et nende laps tunneb end koolis nagu kala vees. Oskus töötada meeskonnas, leida teiste inimestega ühine keel on edukaks isiklikuks arenguks kõige olulisem oskus. Näiteks on tõhus meetod, kui iga mooduli lõpus kaitsevad lapsed avatud tunnis meeskonnaprojekti konkreetsel teemal. Samuti on meetod osutunud suurepäraseks, kui lapsed koondatakse tunni raames rühmadesse ja õpetatakse omavahel suhtlema konkreetse eesmärgi saavutamiseks.
Infot tajutakse palju paremini, kui laps tunneb selle vastu huvi.
Projekti ettevalmistamine võimaldab hoida keskendumist ilmselgele lõppeesmärgile ja vastavalt sellele struktureerida kogu saadud teavet. Projekti avalik kaitsmine arendab kõneoskust. Siin kasutatakse sageli näitlemismeetodeid, mis arendavad laste juhiomadusi. Kollektiivtöö on võimalik alates 3-4 aastast.
Tootmine
Väga oluline on muuta õppimine huvitavaks. Gamification on haridusse tunginud alates 2010. aastast. Selle meetodi raames esitatakse õppeprotsess mänguliselt. Mängu kaudu õpivad lapsed tundma maailma ja määravad kindlaks oma koha selles, õpivad suhtlema, arendavad fantaasiat ja kujutlusvõimet.
Näiteks tunnis «Maailm ümber» saab iga õpilane tunda end kangelasena ja minna Maad uurima. Informatsiooni tajutakse palju paremini, kui laps selle vastu huvi tunneb, ja seda esitatakse lõbusalt.
Mängustamine ehk sotsiaal-mängupedagoogika on kõige asjakohasem kasutada lasteaia esimestest rühmadest kuni 5. klassini. Kuid edasi, kuni kooli lõpetamiseni, peavad nende meetodite elemendid tingimata olema õppeprotsessi kaasatud. Mängustamise näide: kooliks valmistumine võib põhineda muinasjutul, kus lapsest saab astronaut, kes läheb universumit avastama.
Samuti kasutatakse neid tehnikaid aktiivselt peastarvutamise ja robootika uurimisel, mis võimaldab teil neid valdkondi kiiremini ja tõhusamalt omandada.