Saate aastaid üksteise tugevust proovile panna või saate esimesest minutist aru, et olete "sama verd". See juhtub tõesti – mõned suudavad uues tuttavas sõpra sõna otseses mõttes esmapilgul ära tunda.
Enamik inimesi usub armastusse esimesest silmapilgust. Uuringud on tõestanud, et mõnikord piisab armumiseks 12 sekundist. Selle aja jooksul tekib eriline tunne, mis annab kindlustunde, et oleme kohanud just seda inimest, kellest puudust tundsime. Ja just see mõlemas partneris tekkiv tunne seob neid.
Aga sõprus? Kas on olemas sõprus esimesest silmapilgust? Kas saab rääkida ülevast tundest, mis inimesi ühendab, nagu Remarque’i kolm kamraadi? Kas on olemas see ideaalne sõprus, mis sünnib meie tutvuse esimestest minutitest, kui me esimest korda üksteisele silma vaatasime?
Kui küsida tuttavatelt, mida nad sõprussuhetelt ootavad, kuuleme ligikaudu samu vastuseid. Usaldame sõpru, meil on nendega sarnane huumorimeel ja meil on huvitav koos aega veeta. Mõnel õnnestub tõesti kiiresti märgata potentsiaalset sõpra inimeses, kellega nad just suhtlema on hakanud. Nad tunnevad seda juba enne, kui esimene sõna on öeldud. Mõnikord lihtsalt vaatad inimest ja mõistad, et temast võib saada parim sõber.
Aju suudab kiiresti kindlaks teha, mis on meile ohtlik ja mis atraktiivne.
Ükskõik, mis nime me sellele nähtusele paneme – saatus või vastastikune külgetõmme –, kõik juhtub peaaegu silmapilkselt, selleks on vaja vaid lühikest aega. Uuring tuletab meelde: mõnest sekundist piisab, et inimene saaks 80% ulatuses oma arvamuse kujundada. Selle aja jooksul suudab aju luua esmamulje.
Nende protsesside eest vastutab ajus spetsiaalne tsoon - ajukoore tagaosa. See aktiveerub, kui mõtleme enne otsuse tegemist läbi plussid ja miinused. Lihtsamalt öeldes suudab aju kiiresti kindlaks teha, mis on meile ohtlik ja mis atraktiivne. Seega on lähenev lõvi otsene oht ja mahlane apelsin on meie jaoks laual, mida süüa.
Umbes sama protsess toimub ka meie ajus, kui kohtume uue inimesega. Mõnikord moonutavad esmamuljet inimese harjumused, riietumis- ja käitumismaneerid. Samas me isegi ei kahtlusta, millised hinnangud inimese kohta meis esimesel kohtumisel kujunevad — kõik see juhtub alateadlikult.
Arvamus vestluskaaslasest kujuneb peamiselt tema füüsiliste omaduste — näoilmete, žestide, hääle — põhjal. Sageli instinkt ei vea alt ja esmamulje on õige. Kuid juhtub ka vastupidi, hoolimata kohtumisel tekkivatest negatiivsetest emotsioonidest saavad inimesed siis paljudeks aastateks sõpradeks.
Jah, me oleme täis eelarvamusi, nii aju töötab. Kuid me suudame oma vaateid revideerida sõltuvalt teise käitumisest.
Psühholoog Michael Sannafrank Minnesota ülikoolist (USA) uuris õpilaste käitumist kohtumisel. Sõltuvalt esmamuljest kujunesid õpilaste hoiakud erinevalt. Aga mis kõige huvitavam: mõni vajas aega, et mõista, kas tasub inimesega edasi suhelda, teised tegid otsuse kohe. Me kõik oleme erinevad.