Enne kui saame teada, kas meditatsioon võib haigusi ravida, peame endalt küsima, milline on selle mõju kehale.

Mitmete uuringute kohaselt^1-4 , oleks ajul teatud plastilisus ehk seda saaks treenida nagu lihast. Rõhutades tema keskendumisvõimet, meie enda sisemuse, st meie mõtete ja emotsioonide vaatlemisele, on meditatsioon osa nendest vaimsetest treeningutest. Selle läbiviimine suurendaks halli aine kontsentratsiooni mitmes ajupiirkonnas, näiteks vasakpoolses hipokampuses või väikeajus. Lisaks on pikaajalise meditatsioonikogemusega inimestel ajukoor paksem kui võrreldavatel inimestel, kes meditatsiooni ei praktiseeri. See erinevus on veelgi märgatavam eakatel, kelle ajukoor muutub vanusega järk-järgult õhemaks.

Seetõttu on nüüdseks teaduslikult tõestatud, et puhtvaimsel tegevusel võib olla teatud võim keha ja eriti aju üle. Mida need muutused ajus aga tähendavad organismi toimimiseks ja üldse haiguste raviks?

R. Jerath, VA Barnes, D. Dillard-Wright jt, Teadlikkuse dünaamiline muutus meditatsioonitehnikate ajal: neuraalsed ja füsioloogilised korrelatsioonid, Front Hum Neurosci., 2012 SW Lazar, CE Kerr, RH Wasserman jt, Meditatsioon kogemusi seostatakse ajukoore paksuse suurenemisega, Neuroreport., 2006 P. Verstergaard-Poulsen, M. van Beek, J. Skewes et al., Pikaajaline meditatsioon on seotud suurenenud hallaine tihedusega ajutüves, Neuroreport., 2009 BK Hölzel, J. Carmody, M. Vangel jt, Mindfulness praktika viib piirkondliku aju hallaine tiheduse suurenemiseni, Psychiatry Res, 2011